reede, 21. oktoober 2022

1000km

Ma sattusin maikuus kuidagi Marathon100 lehele ja nägin seal ühte väga huvitavat väljakutset - viie kuuga kõndida/joosta 1000km. Ma mõtlesin, et mis see siis ära pole, iga kuu 200km. Kõndida mulle meeldib ja see 200km kuus mind ei heidutanud. Ma siis registreerisin ennast ära,maksin osaluse ära ja alates 1.juunist algas väljakutse. 

Ma ei saa öelda, et see oleks väga kerge olnud. Kuum suvi oli ja Mira ei jaksanud selle kuumaga kõndida pikalt. Pidime hommikul varem ärkama, et oma kõnniring ära teha. Pm oleks pidanud iga päev 7km kõndima, aga ma kõndisin enamasti rohkem juunis-juulis ja hea oligi, sest augustis, kui käisime Hobulaiul, juhtus midagi minu puusaga. See hakkas hirmsasti valutama ja ajas lonkama. Võtsin ühendust oma perearstiga, kes kutsus mind analüüse tegema ja selgus, et mul oli puukborrelioos. Selleks ajaks, kui diagnoosi sain, valutas juba põlv ja kannad ka. Ehk kogu masinavärk, mida on kõndimiseks vaja, oli rivist väljas. 

Ega ma jonni ei jätnud... Kõndisin ikka iga päev vähemasti 6-7km ja 14.oktoober sai 1000km täis. Ehk siis aega kulus 4 kuud ja 14 päeva. 


Ma olen hirmus uhke enda ja Mira üle. Meil oli raskusi, aga me saime hakkama! 1000km tegelikult ei ole ülemõistuse palju, aga lihtsalt need takistused, mis olid, olid kurnavad. Meile ju tegelikult meeldibki jalutamas käia ja ilusa ilmaga see on vägagi nauditav. Vihma Mira ei salli, siis ta kohe üldse ei tahtnud minuga kõndida ja sikutas muudkui ikka kodu poole, aga vihma me ikka saime üksjagu. Igatahes selle väljakutsega me saime hakkama ja uhke medali saime ka :)

Ma ei tea, kas ma järgmine suvi tahaksin sellist väljakutset teha... Kui tuleb, siis vist ikka võtaksin osa. Mulle meeldib, kui on väljakutseid. Osalen talve kõndimises ka, kus jõuludest jaanuari lõpuni tuleb kõndida 100km. See pole palju, aga arvestades aastaaega ja pimedust, siis minu jaoks see on ikka väljakutse. 

Mõnusat kõndimist kõigile! See on ka vaimsele tervisele kasulik :)


Teie Ennike