Mõni inimene ütleb, et tema küll ei viitsi kuskil spas vedeleda ja liguneda. Teine inimene ütleb, et talle hirmsasti meeldib kuskil spas vedeleda ja liguneda. Meie oleme need teised inimesed :) Viimased aastad oleme aasta lõpus käinud Laulasmaa SPAs puhkamas. Ikka selleks, et uut jõudu ja hingamist saada. Ja natuke nagu koolivaheaja pärast ka. Ja pisut selle pärast ka, et koduseinte vahelt välja saada. No igatahes me jälle käsime ja jälle Laulasmaal.
Perepakett sisaldab peretuba, kaheksat hoolitsust, hommiku- ja õhtusööke ning muidugi piiramatult vee- ja saunakeskuse kasutamist. Hommikumantlid pealekauba. Kui me tavaliselt oleme ainult positiivsete emotsioonidega laetud olnud, siis seekord oli ikka üksjagu viperusi sees kogu selles puhkusevärgis. Küll ei saanud õigel ajal hotellituppa, küll polnud tellitud puuviljavaagnat, polnud poiste hommikumantleid, prügikast oli katkine ja poiste diivanvoodi veider (ise selle peal küll magada poleks tahtnud :)).
Hilinenud puuviljavaagen |
Laulasmaa poolt :) |
Ainult jalgpall, koguaeg, igas telekas, mille ligidal on minu poisid |
Ainuke foto minust :) Käed on tööd täis |
Meie spapuhkuste juurde käib ilmtingimata hea söök ja kook. Seekord oli kuidagi lihtsam ka Sebastiani kõhtu täita. Ta võttis kodust oma kahvli kaasa (see on söömise juures üks väga oluline komponent) ja leidis igast hommiku-ja õhtusöögist endale midagi meelepärast (seapraad, kana, peekon, röstsai, viiner). Kui ülejäänud pere proovib uusi ja huvitavaid maitseid, siis Sebastian piirdub tuttavate asjadega ja kindlasti on need maitsed seotud lihaga.
Ainuke untsus söögikord Sebastiani jaoks oli KohWiccas kohalolekupäeva lõunasöök (mis ei ole perepaketi hinna sees), sest ta sai tellitud krõbekartulite asemel tilliga kartulid ja siis ta tuju oli muidugi rikutud, sest kartul ja till ei käi kokku. Pool surmaga ta suutis enamuse neist ikka ära süüa, mis oli tõsine eneseületus, kuid ööuneni välja rääkis ta sellest, kuidas kohvikus aeti kõik asjad segamini ja kuidas ta ei saanudki krõbekartuleid.
Torisev kohvikuline |
Sebastiani hommikusöök |
Robini hommikusöök |
Vee- ja saunakeskus oli läbinud korraliku uuenduse. Augustis sai valmis puuküttega välisaun ja sanaarium, oktoobri alguses avati lisaks veel käbisaun, aroomisaun, mereline aurusaun ja soola-aurusaun ning Jaapani vann. See Jaapani vann on 41 kraadi - seda on isegi minu jaoks küll ja veel. Saunadest meeldis kõige enam välisaun oma basseiniga ja aurusaun, mis oli tõesti väga korralik. Käbisaunas me ei käinud, sest seal oli 95 kraadi sooja ja Sebastian ei tahtnud sinna minna. Ta on üldse vilets saunaline, see-eest basseinis võiks lõpmatult olla. Isegi viimase päeva hommikul, kui nahk on juba täiesti kärnas (ta nahk ei talu kloori), on raskusi tema veest välja saamisega :) Kohe näha, kes on selle pere kala...
Protseduuridest valisime seekord ürdivannid ja massaažid. Tahan siinkohal rääkida Sebastiani massaažikogemusest, sest ülejäänutel läksid kõik asjad väga hästi - vannid olid lõõgastavad ja massaažid natuke valusad, kuid meeldivad. Sebastian seevastu ütles peale massööri juurest saabumist, et kaks protseduuri aastas ja neist üks ka solgitud ning oli mitu tundi pahuralt meelestatud. Tegelikult oli asi selles, et massöör saatis isa kabinetist välja ja siis alustas vestlust oma kliendiga, kes ei taha võõrastega mitte midagi rääkida. Mina ei oleks Arvo asemel ukse taha läinud või oleksin kindlasti vestlusesse sekkunud, kuid Arvo arvas, et las noormees mehistub :) Ma ei tea.... kas seda peab tegema lõõgastusprotseduuri ajal? Naguniigi on see suur müstika, et laps, kes ei talu puudutamist, on beebist saadik lasknud ennast masseerida.... Mul oli kahju Sebastianist, kuigi ta oli väga vapper. Mul on kahju, et ta ei saanud oma protseduuri nautida. Mul on kahju, et ta tundis ennast halvasti. Kuid mul on hea meel, et ta suutis olla nii vapper ja ei saatnudki massööri pimedasse kohta....
Kui me sõitsime kodu poole, siis ma olin tänulik oma mehele, kes meile sellist puhkust võimaldada saab. Muidugi toimub meie elus aastaringselt igasuguseid vahvaid ettevõtmisi, kuid see SPAs puhkamine on kuidagi teistmoodi. Teistmoodi, kui näiteks öösel metsas olemine. Spapuhkuse ajal ei pea süüa tegema ega koristama ega pesusid pesema ega nõusid pesema. Ei pea mõtlema, et mis siis teha, kui varbad hakkavad külmetama nagu näiteks metsas ööbides peab mõtlema. Ei pea mõtlema, ega me pole rajalt eksinud (kuigi jah - mina eksiks hotellis ka ära...). Spapuhkus on nagu päriselt puhkus, isegi, kui see on aktiivne (ikka aktiivne ju - protseduurid, ujumine, protseduurid, ujumine). Kas me oleme nüüd puhanud ja uut jõudu täis? Küllap vist. Ja jõudu läheb vaja.... rohkem kui ma tahaks.
Kuigi meie spapuhkuses olid viperused, olen ma ikkagi rahul, et käsime just Laulasmaal. Sest tegelikult on seal tore, väga. Võibolla läheme järgmine aasta jälle....