esmaspäev, 23. oktoober 2023

Märjamaa Mäger

Juba mitu aastat olen ma mõelnud, et tahaks võtta osa Märjamaal toimuvast kõnniüritusest "Märjamaa Mäger", aga kuidagi on ikka juhtunud nii, et ma pole seda teinud. See aasta nägin kuulutust ja registreerisin end kohe ära. Ma isegi ei teadnud, kellega ma sinna lähen, aga olin täiesti surmkindel, et lähen. 

Üksi kindlasti mitte...

Panin Facebookesse üles, et kas keegi minu sõpradest läheb antud üritusele pikemat distantsi läbima ja koogivõlur Maarika kirjutas, et tema läheb. Ma esialgu ei rageerinud, mõtlesin, et ootan õige aja ära ja siis kui oli õige aeg käes ehk kaks päeva ennem üritust, küsisin Maarika käest, kas ta võtab mind kampa? Ja ta võttis. Mul oli üritus, distants ja kõnnikaaslane. Puudu oli veel ilus ilm. 

Laupäeval ärgates oli esimene asi, mida vaatasin, milline on ilm? Ilm oli selge ja karge. Käisin Miraga jalutamas ära ja jäin Maarikat ootama, kes pidi mu auto peale võtma, sest mul oli jälle paanika - äkki on nii palju rahvast, et pole autot kuskile parkida...10.11 Maarika helistas mulle ja ütles, et me peame jala minema noorteka juurde, sest ta auto oli mehe käes ja mees ei oleks jõudnud õigeks ajaks Märjamaale. 10.30 oli start. Ma siis andsin jalgadele valu ja kiirustasin noorteka juurde. Vahepeal jooksin ka, sest mul oli tunne, et ma ei jõua muidu õigeks ajaks. Jõudsin ilusasti ja sain oma nime kirja. Tegin kaardist foto ja Maarika jõudsi ka kohale ning me asusime teele. 


Kuna mina olen geograafiline idioot, siis mina kaarti lugeda ei osanud. Aga rajal olid punased nooled. Nii kaua pidid otse kõndima, kuni tuli uus punane nool, mis näitas õige suuna kätte. Ütleme nii, et rada oli küllaltki hästi märgistatud ja mingisugust kaheti mõistmist polnud. Kiriku juures oli üks segane koht ja Kasti teel. Muidu oli kõik mõistetav. 

Maarikaga oli tore seda maad kõndida. Me ei ole kunagi niimoodi mitu tundi koos olnud ja ma natukene põdesin, et kas meil ikka jutuainet jagub, kuid meil on üks ühine teema, mis kindlasti jutuainet pakub, kuid minu meelest meil ei olnudki sellist piinliku vaikust üldse. Jutt koguaeg jooksis ja samm oli kerge ning märkamatult oligi 17km läbitud. Minul näitas kell 19,69km, sest läksin ju kodu juurest jala noortekasse. Aega kulus 3tundi ja 15 minutit. 


Saigi see aasta see mäger kinni püütud :) Tore oli. Isegi see ei morjendanud, et koguaeg oli vastu- või külgtuul ja vahepeal pidi ikka kõvasti rassima. Ikkagi oli tore :) Ja Maarikaga võib vabalt luurele minna - ilmselgelt on tegu hea kaaslasega. 

Medalid anti ka. 

Ja Maarikaga läheme kindlasti veel kõndima :) Kui mitte ennem, siis järgmisel Mägral. 



Teie Ennike