Eesti Vabariik 105 ja hommikumatk

Eesti Vabariik sai sel aastal 105 aastaseks ja kuna on liikumisaasta, siis otsustasime, et kõnnime selle raames mõned kilomeetrid.  Kuna meil oli plaanis õhtul kõik Liisu juures kokku saada, siis ei saanud väga pikka matka ette võtta, kuna oli vaja igasuguseid toite teha. Otsustasime minna Jalasele, kui just vihma ei saja sel hommikul. Ei sadanud, oli mõnus paarikraadine miinus ja täpselt sobilik ilm matkamiseks. 

Võtsime Liisu kell üheksa auto peale ja asusime teele. Meie matkal osalesid mina, Arvo, Sebastian, Anete, Liisu, Margus (ema mees) ja Marek (õde Triinu abikaasa). Mul oli Anetest väga suur abi, sest ta aitas Mirat taltustada. Kui ma oleks pidanud terve matka üksi teda hoidma, siis mul oleks ikka maailmatum stress peale tulnud. Sest nagu ikka ja ilma mingisuguste muutusteta - ta matkadel lihtsalt kohutavalt tirib. Ma teda lahti lasta ka ei lubanud, sest ma pole viimasel ajal täheldanud, et ta oleks väga sõnakuulelik olnud. Igatahes asusime teele. 

Rada oli küll kellegi poolt natuke läbi kõnnitud mingil päeval, aga siiski oli üsna arvestatav raskus selle raja läbimine. Kõige hullem oli laudtee, kus jalg lihtsalt libises koguaeg rajalt maha. Õnneks see laudtee osa ei ole Jalasel väga pikk. Metsas ja põllu ääres oli tunduvalt kergem kõndida. Mira ka nii tiris, koguaeg libisesin rajalt maha. Marek arvas, et võiks Marimetsa minna, aga ma ütlesin, et mina ennem ei lähe, kui lumi on sulanud, sest tõesti - laudtee peal on ebamugav lumega kõndida. Ja Marimetsas on laudtee umbes 5 kilomeetri jagu. 

Kui me jõudsime raja lõppu, siis sõime minu tehtud kaerakaraskit ja jõime kohvi/teed. Mulle väga see karask maitseb ja tundus, et teistele ka. Marek vist ei söönud, tal olid endal mingid poepirukad kaasas. Ma jagan Sinuga oma karaski retsepti.

6dl kaerajahu

1tl soodat

100g sulatatud võid

500g keefiri

suur peotäis päevalileseemneid

pool tl soola

Sega kõik ained (või sulata) omavahel kokku ja küpseta ahjus keskmisel siinil 45-50 minutit. 

Peale hommikusööki kõndisime autode poole tagasi. Mareki arvates oli see üsna mõtetu matk, sest ekstreemi polnud ja liiga lühike ka, aga teda ei tasu tähele panna, sest tal on koguaeg kõik pahasti. Mõnikord ma muidugi ei saa aru, kas tema porin on tõene või lihtsalt teeb nalja. Mul selle naljasoolikaga on kuidagi nihusti... Nagu polegi teist õieti.  Tegime lumeingelid ka, sest oli nii mõnus kerge lumi, et kohe kutsus lumehange heitma. 

Autode juurde jõudes olime üsna läbi, sest talvel lumega on ikka päris raske matkata. Aga tore :) Mul on hea meel, et kõik olid valmis matkama minema. Eriti hea meel on mul, et ema mees ka käis, sest... Mul vahel on temast kahju.... Sebastian ei saa ainult aru, misk me viimasel ajal rohkem asju teeme minu suguvõsaga, mitte Luhtarudega.... Mina ei tea ka, kuidas see nii on juhtunud... Tegelikult tunnen Aikust ja Liivist suurt puudust ja kahju on, et me nii vähe kohtume. Aga mõnes mõttes mul on hea meel, et ma oma õde päris tihti näen.... Olen temast samuti suurt puudust tundnud...

Õhtul saime kõik Liisu juures kokku ja tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva. Kõik olid nii palju vaeva näinud erinevate söökide ja suupistetega, et süüa oli küll rohkem, kui me ära süüa jõudsime. Kahjuks mul ei ole ühtegi fotot nt Raivo (Liisu mees) tehtud suupistetest, mis olid ikka väga ilusad ja maitsvad. Ta oli kõvasti vaeva näinud. Liisu abitöölisena muidugi ka. Kõik, kes panustasid, olid ikka väga tublid. Võibola ainus asi, mida õppida, on see, et koguseid kuidagi paremini planeerida. Ilmselegelt oli sööki liiga palju. 

Oli ilus päev! Koos armsate inimestega, matka ja heade söökidega. Aitäh kõigile, kes osalesid ja oma kohalolekuga kõik veel paremaks tegid :) Palju õnne veelkord meie VABALE riigile! 

Teie Ennike

Ammende Villa ja Testosteroon

Me pole just palju hingekosutust viimasel ajal saanud, sest Arvo töötab koguaeg Robini korteri peal ja ilmad on ka sellised olnud, et matkama ka ei kutsu. Elame sellist rahulikku koopainimese elu. Nädalavahetustel teeme sauna Sipas või käime Liisu juures saunas. Muul ajal oleme kodused ja kohustustega. Aga Liisu arvas, et me võiksime jälle teatrisse minna ja sellega seoses muidugi restorani ka. Ma oleksin seekord tahtnud kuskile mujale sööma minna, aga Liisu tahtis nii väga Ammendesse minna, sest teda jäi kummitama eelmisest korrast Sebastiani tellitud ahjujäätis. Kui nii, siis nii. Ammende on ju alati hea valik. 

Kohtusime Liisu ja Raivoga Ammende ees ja olime valmis õhtusööki nautima. Meie olime kolmekesi, ikka Sebastian ka kaasas, sest kuidas ta muidu teatrisse saaks. Ja meie suureks rõõmuks on aeg teinud oma töö ja Sebastian on valmis igasuguseid uusi maitseid proovima. Seekord valis ta menüüst eelroaks uhhaa, pearoaks pardifilee ja magustoiduks ahjujäätise. Ta sõi kõik ära peale pearoa lisandina porgandipüree. Kui küsida, kuidas maitses, siis vastuseks sai, et oli päris hea. Mina sõin hirveravioole, hirvefileed seente ja veinikastmega ja magustoiduks samuti ahjujäätis. Arvo sõi seenepannakotat, tallekarred ja ahjujäätist. Liisu sõi pardifileed ja ahjujäätist ning Raivo seenepannakotat, talle karree ja samuti ahjujäätist. Mis ma oskan öelda. Soolane pannakota oli veider, kuid maitsev (ma Arvo taldrikust maitsesin). Tallekaree osas olid mehed mõlemad ühel meelel, et see polnud tall vaid lammas. Minul jäi arvestatav tükk liha alles, sest see oli minu jaoks liiga toores. Ahjujäätis meeldis kõikidele. Hiljem veel googeldasime, et kuidas seda tehakse. Ei midagi keerulist tegelikult, aga väga maitsev. Ammendes on igasugu lisasid ka päris palju: koka tervitus (see oli äga hea), maitsevärskendus ennem pearooga, lahkudes trühvel. Kõhud said väga täis. 

Koka tervitus salsa ja pardimaksa palliga (seda Sebastian ei puutunud)

Maitsevõid

Leivakrõpsud

Rukkileib, karask ja kõrvitsakukkel (väga head olid)

Ravioolid

Uhhaa

Seenepannakota

Astelpajust maitsevärskendaja (see oli väga maitsev)

Pardifilee

Hirv

Tallekarree

Ahjujäätis

Kõhud saime väga täis ja siis läksime Pärnu Endlasse vaatama lavastust "Testosteroon", mis on lavastatud Enn Keerd poolt. Poolas tohutu publikumenu osaliseks saanud komöödia räägib peost, mis järgneb luhtunud pulmatseremooniale ning kus altari ees mahajäetud õnnetut peigmeest toetavad kuus täiesti erineva tausta ja iseloomuga meest. Nende koosistumine kujuneb toostide, kakluste, diskussioonide, šokeerivate avastuste ja ootamatute südantpuistamiste seeriaks. Lõpuks leiab seltskond, et mees olla pole sugugi kerge. Eriti veel kui otsida vastust küsimusele, mis inimesi lõpuks suhtemaailmas juhib – mõistus, tunded või ... hoopiski bioloogia? 

Osatäitjad olid Sander Rebane, Raivo Rüütel, Veljo Reinik, Ago Anderson, Sepo Seeman, Tambet Seling, Lauri Mäesepp. Kõik head näitlejad, nalja sai palju. Kuigi roppuseid sai vist veel rohkem. Ei imesta, et see oli alla 16aastastele mitte soovituslik. Ma algul pelgasin natukene, et äkki on liiga meestekas... no eks ta oli ka, aga see ei tähenda seda, et naerda ei saanud. Kui Sa ei pelga roppu nalja, siis võid vaatama minna. Ma tahaks järgmisel korral midagi natukene hingele saada. Noh midagi sellist, mis paneks mõtlema... Aga eks aeg näitab, mis ja kus ja kellega. 

Oli ilus, maitsev ja naljakas õhtupoolik Pärnu linnas. Seltskond oli ka muidugi super! Loodetavasti varsti läheme jälle kuskile (Ammende jätaks seekord päriselt välja...) . See on ikka hingele nii vajalik teha mingeid toredaid asju vahepeal. Ja teate mis.... Päevad on läinud pikemaks.... Kuigi täna sajab õues lund, on hinges ikkagi teadmine, et varsti tuleb kevad. Võibolla me siis liigume ka rohkem ja teeme natuke rohkem toredaid asju. Senks - minge kelgutama :)

Teie Ennike