Me sõime Sebastianiga õhtusööki, kui Robin ja Anete meile tulid. Istusid ka laua taha ja Robin ütles, et me peame väiksesse tuppa, mis ennem oli Robini tuba, voodi ostma, sest isa ütles ükskord, et tema vanaemaga ühes voodis ei maga. Ma rähmasin käega ja ütlesin Robinile, et ära plära! Ja siis võttis Anete välja ultraheli pildi. Ma jäin tõenäoliselt üsna lolli näoga pilti vaatama ja siis sain aru, et Robin ei pläragi - minust saab vanaema ja Arvost vanaisa :))) 42aastane vanaisa :) Ma esialgu ei saanudki oma tunnetest sotti, sest see kõik tundus nii abstraktne ja hoomamatu, aga mida enam päevi läks edasi, seda rohkem ma sain aru, kui õnnelikuks see uudis mind tegi! Vanaema... Päriselt. Pühapäevahommikused pannkoogid ja kootud kampsunid, Petsoni raamatud ja lastelaulud. Issand, ma ei oskagi enam ühtegi lastelaulu :D Päris päriselt saab mu laps isaks! Ja see väikene nääpsuke Anete kannab nende esimest last! Tundub peaaegu nagu uskumatu. Nüüd vaatan hommikuti esimese asjana, kui arvuti taha potsatan, seina peal olevat beebi pilti ja rõõm ei taha hinge ära mahtuda.
Robin ütles, et pikad pimedad talveõhtud ees, saad kududa lapsele igasuguseid asju :) Noh, eks ta teab ju, et ma lasen varrastel käia, kõik titad on minult asju saanud, liiatigi siis veel ju meie enda laps. Ma oleks kohe tahtnud lõnga tellima hakata, aga ei teadnud ju, kummast soost pisike on. Küsisin Anete käest, kas ma võin valge teki teha, et rahuldada oma vajadust KOHE midagi tegema hakata. Anete ütles, et loomulikult ma võin teha valge teki ja rohkem polnud mulle vaja midagi öelda - olin otsejoones Dropsi lehel ja tellisin lõnga :) Tekk võib ju vabalt valge olla...Valituks sai Big Merino lõng ja teki otsustasin kududa topelt pärlkoes. Sain lõnga kätte ja asusin kohe kuduma, ise mõtlesin, et olen ikka kärsitu küll :) Võiks ju oodata, kuni saame teada, kummast soost laps on, aga ei! Minul vaja ikka kohe midagi tegema hakata. Teki kudumine käis kähku, sest muster oli lihtne ja lõng suht jäme. Ja aega oli ka parasjagu palju, et sai vabalt diivaninurgas istuda ja lasta sõrmedel käia. Kui olin teki valmis kudunud, siis mõtlesin, et tuleb ju maikuu maimuke - äkki oleks pidanud õhema teki tegema ja juba leidsin end Dropsi lehel uut lõnga tellimas :D
Ühel novembrikuu alguspäeval tulid Anete ja Robin meile kaasas väike kinkepakk ja Anete küsis, kes tahab lapse sugu teada saada? Tema ei jaksanud oodata ja lasi vere kaudu ära määrata, kummast soost laps on. Loomulikult ma tahtsin sugu teada! Anete ütles, et paku ennem. Ma ütlesin, et poiss, sest Robin oli nii veendunud, et tuleb poiss - isegi nimi oli välja mõeldud :D Kuigi jah, kui Robin oma voodi jutuga tuli, siis ma ütlesin kohe, et tüdruku tunne on.... Ja siis ma vaatasin kingipakki ja seal oli ROOSA lutt! Väikene tüdruk! Mul oli nii hea meel, sest mul endal jäid tüdrukud saamata ja mul on nii hea meel, et saatus andis mulle esimeseks lapselapseks just tüdruku. Ja kui noored oma koju läksid, leidsin end Dropsi lehel :D Roosasid lõngu tellimas :)
Otsisin Dropsi lehelt erinevaid mustreid ja esimesena kudusin vastsündinud mõõtudele kampsuni Baby Merino lõngast Oi, ma olin selle kampsuniga hädas! Kolm korda harutasin kõik üles ja alustasin uuesti, sest ei saanud mustrit jooksma. Ise pobisesin omaette, et pole ju algaja kuduja, kuidas ma ei saa... Lõpuks andsin alla ja tegin proovilapi ning kui jõudsin raskust tekitava kohani, ei saanud ikkagi mustrit jooksma. Mõtlesin juba, et võtan mõne teise õpetuse, aga minus tärkas see jonnakus, mis mul ikka tuleb peale, kui kuidagi ei saa, aga tegelikult PEAB saama! Ja siis ma alustasin uuesti kampsuni kudumist (vaatamata ebaõnnestunud proovilapile) ning olin eriti püüdlik ja see tasus end ära - ma sain mustri jooksma ja kampsun edenes justkui lennates. Üks päev ja valmis! Minu hämmingu koht oli vaaruka pikkus, mis õpetuse järgi oli 6 cm + 3cm soonikut ehk siis 9cm-t. Tundus nii vähe, aga kui ma valmiskampsunit vaatan, siis tõden, et see kampsun ikkagi suur kui beebi sünnib... Nad on ju alguses nii imepisikesed ja vaadates Anetet, siis ma arvan, et tulemas on väikene laps.
Ja siis ma mõtlesin, et seda kampsunit saab nii vähe aega kanda, et ma pean ikka natuke suurema kampsuni ka tegema. Valisin Dropsi lehelt uue kardigani õpetuse, kasutasin Baby Merino lõnga ja kudusin 1-3kuuse beebi mõõtudega kampsuni. See oli väga lihtne kudumine ja kampsun sai samuti päevaga valmis. Juurde tegin sama mustriga mütsi ja väikesed papud. Mulle meeldivad need Dropsi kampsunite õpetused, mis kootakse ühes tükis, st õmblusi ei jää. Minu meelest on need nii ilusad ja puhtad tööd ja jääb ära see lõputute lõngaotsade peitmine. Ja veel meeldib mulle nende lõngade pehmus ja siidisus. Valmistööd jäävad nii mõnusalt soojad ja pehmed.
Lõngakotis on Baby Merino roosa lõng õhukesema teki jaoks, aga ma ei tea, kas ma seda teen, sest Anete, tubli tüdruk, heegeldas ise ka lapsele tekikese. Palju siis ühel lapsel neid tekke vaja on :D Aga ega ma ei tea ka - ma olen üsna pidurdamatu hetkel :D Ja roosamanna lummuses. Hetkel koon endale kampsunit. Kui selle valmis saan, eks ma siis vaatan, mis ja kuidas.
Beebi muudkui kasvab ja kõik on korras - nii tema kui emmega :) Ma ikka veel ei adu päris hästi ära, et minust saab vanaema, aga kui ma sellele mõtlen, siis mu süda on rõõmu täis. Ma olen valmis seda tiitlit kandma ja ma loodan, et mulle antakse võimalus olla hea vanaema. Selline, millist mul pole kunagi olnud. Selline soe, hooliv ja armastav. Beebi sünnib mais - mai on ilus kuu! Niiet - järgmise aasta mai on mulle väga oluline kuu. Oluline, kui üksi teine järgmise aasta kuu. Arvo pole veel üldse aru saanud, et temast saab vanaisa :D ja ei mõista päris hästi minu entusiasmi, aga ma olen enam kui kindel, et temast saab väga hea vanaisa. Tüdrukutega kogemus tal küll puudub, aga ma arvan, et see ei ole takistuseks. Muuseas, Luhtaru Heido järeltulijatel ei ole 36 aastat ühtegi tüdrukut sündinud... Nüüd oligi väga õige aeg selle väikesel piigal meie ellu tulla. Robin arvas muidugi, et Heidol on üldse vähe järeltulijaid ja ta kavatseb selle vea parandada. Elame näeme!
Oled oodatud, väike Ime!
