Šront vol 1

Et mis asi on "šront"? See on ei rohkem ega vähem kui "remont". Robin nimelt oli meil kõva remondimees, kui ta veel väikene sell oli. Tal oli hirmsati igasuguseid tööriistasid ja lemmik oli põrisev akutrell. Nii ta siis saagis ja mõõtis ja loodis ja puuris päevad läbi. Sellel ajal, kui temavanused autodega mängisid. Jama oli aga see, et sõna "remont" ei tulnud välja. Kohe kuidagimoodi ei tulnud. Tema tegi ikka iga päev šronti :)

Nüüd meil siin omakeskis ongi see sõna kasutusel :)

Ja meil ongi parasjagu käsil see õudne šront. Ja mis kõige hullem - vahet pole, kuhu ma lähen, see on igal pool. See on meie kodus, see on meie Sipas, see on pool Rapla-Märjamaa teed, kus ma pean nädalas neli korda sõitma. Igal pool on remont.

Muidu ei olekski vast midagi hullu, aga ma eriti hästi ei talu seda.... Võiks öelda lausa, et mul tulevad punnid peale, kui keegi tahab remonti teha. Olen mõelnud, et miks see küll nii on ja nii kaugele ma oma mõttetööga olen jõudnud, et küllap mul on kõige keerulisem hakkama saada selle räpasuse ja asjade peapeal olekuga. Samuti on kodus remonti tehes kadunud rutiin ehk siis kogu aeg peab olema valmis ootamatusteks. Arvo on muidugi nii pühendunud töötajaga ka, et kui ta midagi käsile võtab, siis ikka täielikult ja 100%.

Nii me siis alustasimegi toaga number 1, mis oli nüüd 9 aastat Robini tuba ja viimased 3 aastat ka Sebastiani tuba ehk siis nad jagasid tuba. Täna me oleme aga olukorras, kus poisid tuli lahku lüüa, sest... Robinil on tüdruk :) Ja kuidas Sa jagad vennaga tuba, kui Sa tahad tüdruku enda poole tuua? Tõstsime selle toa tühjaks.

Otsustasime siin isekeskis, et selle toa, mida poisid siiani jagasid, saab endale Sebastian, sest tal on rohkem asju. Tal on terve hunnik suuri ja väga suuri LEGOsid ja lisaks veel terve hunnik lauamänge. Robini vara on olliselt väiksem, sest tal on vaja põhimõtteliselt ainult voodit ja kummutit, seega pole sellest hullu, et ta saab väiksema toa. Sebastiani jaoks oli muidugi väga oluline ka see, et ta ei pidanud tuba vahetama, sest talle on igasuguste muutuste asetleidmine häiriv. Tema tegelikult oleks tahtnud Robiniga tuba edasi jagada :) Aga küll harjub .... 

Tegime väikesed pahteldustööd ja värvisime kõik seinad kaks korda üle. 

Panime uue lae, sest vana oli kangast ja see oli oma aja ära elanud. Põrand ja lagi said uued liistud ka. Ja siis ostsime uue mööbli. Valmistuba on selline:

Sebastian on väga rahul. Talle meeldib kõik, eriti veel kirsipunane ruloo, mis muudab toa hommikuvalguses ja öölambi põlemisel  punaseks.  Ta on nüüd nädalakese saanud uues voodis magada ja on ka sellega harjunud. Voodivahetus tundus talle eriti jube, sest ta oli nii harjunud oma armsa, väikese, pikendatava pesaga. Aga ta on vahepeal suureks kasvanud :) Ja suurtel poistel käivad suured voodid.

Nüüd me oleme oma remondiga jõudnud tuppa number 2, millest saab minu ja Arvo tuba ning see on juba kordades hullem projekt, kui Sebastiani tuba.... See on üks ühetoaline korter, mis külgneb meie köögiga ja mille Arvo aastaid tagasi ära ostis, et sellest meie kodu osa ehitada. Nüüd on see "meie-kodu-osaks-ehitamise" päev käes ja järgmine töö on pahtli lihvimine. Kes teab, see teab, mida see tähendab...

Mulle eriti ei meeldi šront...