Vana aasta ära saatmine

Me kohtume ülejõe sugulastega kaks korda aastas: jaanipäeval ja vana-aastaõhtul. Seega olime vana-aastaõhtul taaskord Jenseri talus ja saatsime aasta kõik koos ära. Kokku oli ühes ruumis 10 Luhtarut, üks Kaido ja üks Paabo :) 

On olnud üks ütlemata suur aasta. Minu jaoks kõige olulisem sündmus oli see, et Arvo võttis mind oma naiseks. Olen alati arvanud, et paber pole oluline, kuid kui päris aus olla, siis olles nüüd Arvo naine, tunnen teatavat uhkust kirjutada oma nimeks Ennike Luhtaru. Allkirjaga ainult on ikka veel viletsad lood :) On hea tunne, et kõigil pereliikmetel on sama nimi (küll see Triin ka õigel ajal Luhtaruks saab :)). Ma olen iga päev Arvole tänulik, kes on mind hoidnud ja armastanud kõik need aastad ja andis nüüd mulle oma nime ka :)

Teine väga oluline sündmus suguvõsas oli Lili sünd. Iga laps on oluline! Jah, me ei näe tihti ja ma ei saa tegelikult oma õdede-vendade lastelaste elust suurt osa, kuid nii südantsoojendav oli saada jõulukaart koos fotodega Jakost ja Lilist. Nad kasvavad, arenevad, muutuvad... Kui Lili sündis oli ta nii pisi-pisi ja ma ei teagi täna päris täpselt, milliseks ta kasvanud on, mida ta oskab, kuidas nende kooskasvamine on kulgenud. Ma tean ainult üht - nad on mul meeltes ja mul on alati hea meel neid näha :)

Kolmas väga oluline asi oli Sipas Seljamaa talu katusevahetus. Vana eterniit võeti maha ja tumehall kivikatus laoti asemele. Niimoodi tasapisi, jupphaaval hakkavad ukuarud muutuma natukene paremaks ja ilusamaks. Teha on veel palju, aga midagi on juba tehtud. Arvo jaoks oli see suur projekt. Tema sebis ehitajad, materjalid, tegi jooniseid ja arvutas, mõõtis, leppis kokku, tegi järelvalvet. Katus tuli aus ja kuigi ülejäänud maja nüüd röögib oma ajahamba poolt näritud olemisega, saame öelda - TEHTUD!

Absoluutselt väga oluline projekt toimus ja on toimumas meie enda koduga. Kui me 2008 aastal korteriühistu asutasime, siis meie prioriteet nr 1 oli see, et palvemaja saaks uue katuse, korstnad ja sokliparanduse. Me ei teadnud siis, kui pikk tee meil on käia ja kui palju peab selleks tööd tegema, et saaks ühel hommikul öelda: " Esimesed eterniidid on maha võetud!". See on olnud üks hullumeelne projekt! Tööd algasid septembris ja kestavad tänaseni. Kohutav aeg oli see aeg, kui korstnaid lõhuti ja uusi ehitati, sest siis ei saanud ju kütta, aga õues oli oktoober ja kodu oli väga külm. Katuse puudumise tõttu on sadanud nii palju vihma sisse, et halb hakkab, kui selle peale mõtlen... Ja nagu kiuste - ilmataat on meile viimase nelja kuu jooksul rohkem vihma andnud, kui me viimastel aastatel üldse näinud oleme... Aga katus on peal ja tööd edenevad. Kui kõik ükskord valmis on, siis pajatan sellest pikemalt. 

On olnud matku, teatriskäimisi, häid toiduelamusi, palju käsitööd, Sebastian sai uue õpetaja ja treeneri, on olnud väga palju ilusat jalgpalli. Minul isiklikult on olnud väga palju trenne ja muid liikumisi. Läbisin 2017 aastal 3783km joostes, kõndides ja rattaga sõites, paarkümmend kilomeetrit oli aerutamist. Ma arvan, et see on mu elu kõige sportlikum aasta ever. Ja ma olen enda üle uhke! 

Muidugi on olnud ka probleeme ja raskusi, mida on pidanud ületama, aga need jäävad meie koju... Sest nagu Sebastian ütleb - need ei ole need teemad, mida küla peal pläkutada :)

Kokkuvõtvalt võib ikkagi öelda, et oli hea aasta oma suurt tegemistega :)

Vana-aastaõhtul sõime häid sööke, mängiti palju lauamänge, lasime taevasse päris palju rakette (põhipüromaan on muidugi meie Sebastian), valasime tinaõnne ja mina kudusin Lilile ühe asja valmis. See oli esimene vana-aastaõhtu ja esimene uue aasta öö, kui Robin ei olnud meiega. Oli väga harjumatu talle head uut aastat soovida telefoniteel... aga eks need on need asjad, millega tuleb harjuda, kui lapsed kasvavad suureks. Mul on hea meel, et Arvo - poolne suguvõsa tahab lauamänge mängida, sest ilma nende mängudeta oleks Sebastianil küll väga igav olnud. Kuid tänu erinevatele mängudele olime Riinade juures veerand  kolmeni öösel ja Sebastian sai terve õhtu mängida :)

Omas elemendis :)

Aitäh kõigile, kes olid möödunud aastal meiega. Nii heas kui halvas. Aitäh kõikide nende matkade, teatrite, söökide, jalgpallide eest! Aitäh, et olete aidanud meile positiivseid elamusi ja mälestusi tekitada. Ja aitäh Sulle, kes Sa oled viitsinud ja jaksanud ka meie muremõtteid kuulata. 

Me soovime, et alanud aasta oleks rõõmuderohke, teguderohke, ehedaid elamusi ja emotsioone pakkuv. Et kõik, kes on meile kallid, oleksid terved ja õnnelikud! Ja armastage! Iseennast, üksteist ja teineteist! Ülejäänu tuleb siis juba iseenesest :)

HEAD UUT AASTAT!
Ennike ja Arvo