Meil sai nüüd Ruthiga suveplaan täidetud. Nimelt käisime oma kümnendal medalil järgi. Pirita Sügisjooks, 6km ja kepikõndisime. Hirmsa hooga. Aeg jäi tublisti alla tunni. Medal on senistest kõige väiksem, kui see ei loe midagi. See kõik ei tähenda muidugi seda, et me nüüüd enam rohkem ühtegi medalit ei jahi, kuid Ruthi soov saada kevad-suvega kümme medalit kätte, sai täidetud :) Mul on hea meel!
On olnud raskeid kilomeetreid, suuremaid ja väiksemaid eneseületusi, häid ja halbu radasid, asfaltit ja metsa - kõike on olnud. Ühest oleme pääsenud - vihma me ei saanud. Ja oi kui palju igasugu nänni on saadud! Erinevaid soodustusi, reklaamlipikuid, vett ja puuvilja, suppi ja leiba - raha eest ja peale ka. Aga medalid on ilusad - üks ilusam kui teine :)
Palju kilomeetreid on sel aastal Ruthiga maha käidud. Niisama ju ka, ilma medalita üritustel ja kodualevis. Loodetavasti ei jää nüüd pimeduse ja sügise varjus käimine täitsa ära, aga järgmine aasta jahime medaleid jälle. Parandame ehk aegugi - kes teab. Aitäh Ruth, et oled mind kaasa vedanud ja reganud :) Ilma Sinuta poleks seda kõike juhtunud! Mehed muidugi meil päris hästi ei saa aru, miks me seda teeme, aga ...me ei saa ka aru mõnest asjast , mis meie meestele meeldib ja mida nad teevad. Sooline erinevus :) Järgmine aasta jälle!
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar