Tartu kirivöö

Aeg muudkui läheb omasoodu. Alles olin ärevuses Anne jõulukingiga, et kas saan ikka õigeks ajaks valmis, kui juba oli vaja mõelda sünnipäevakingi peale :) Mul läks selles mõttes kergesti, et ma teadsin, mida ma tahan talle teha ja ma teadsin ka seda, kes saab mind selle tegemisel abistada. 

Ma otsisin Peedu, Elva kandi rahvariideid ja kirivöösid, kuid mida ei olnud seda ei olnud. Monika ütles ükskord mulle, et Anne on elupõline tartlane, mina ei tea, kas on või ei ole ja siis ma mõtlesin, et kuna ta on Tartuga igaljuhul tihedalt seotud, siis ma koon talle Tartu vöö. Minu viimasest vöökudumisest oli juba kaks aastat möödas ja ega ma ikka ei mäletanud küll väga hästi, kuidas see käis. Siin ruttas appi Maret, kes aitas mul vöö raamile panna. See on kirivöö tegemisel kõige tüütum osa ja aega võtab ka oi, kui palju, kui oled algaja. Neljavärviline vöö, lai ja pikk. Originaalis oleks vöö pidanud tulema 185cm pikk, kuid meie Maretiga arvasime, et see on liiga lühike - seetõttu sai rallirada pikendatud. 

Kui vöö oli raamil, siis leppisime kokku, et ma koon labase ära ja järgmine päev ta tuletab mulle meelde, kuidas mustri kudumine käib. 

Olin õhinas ja hakkasin kohe kduma, kui Maret oli ära saadetud, kuid valge lõim läks katki. Ülemine. Masendus oli suur ja pill tahtis peale tulla, sest ise parandada ei osanud. Aga ma ei hakanud pillima, sest Maret ütles, et ta homme tuleb ja teeb kõik korda. Ma jätsin vöö seisma ja rohkem sellega oma pead ei vaevanud. 

Maret tuli kohale, pusis siit ja sealt natukene ja parandas mu lõime ära. Mina kudusin labase ära ja siis Maret tuletas mulle meelde, kuidas mustri kudumine käib. Ikka alt punane, kaks valget, sinine, punase lasen maha, kaks valget, punane, valge, alt punane jne. Köki-möki. Ja et kõik oleks ikka võimalikult keeruline, siis ääremustrid ei jooksnud põhimustriga kokku ehk siis ääremuster jooksis kolm rida kiiremini, mis tähendas seda, et ma pidin jälgima kolme mustrit korraga. 

Vöö edenes jõudsasti, sest teadsin, et palju on teha ja pean nobe olema, et mitte jälle ajajänni jääda. Minule teadaolevalt ühtegi apsu sisse ei tulnud. Pead ei julge muidugi anda - kuskil võib midagi ikka olla. Mulle väga meeldis seda vööd kududa, sest see oli paras väljakutse. Ma aega ei võtnud, kui palju toda kulus, aga üksjagu tunde sinna vöösse sai pandud, kui järsku avastasin, et niie on lahti. Siis tuli küll pill peale. Lõime lapid ära (nüüd ma oskaks ise ka seda teha), aga kui Sul on niie lahti, siis kust kurat mina tean, kust ta lahti on ja kuidas ma ta uuesti õige koha peale saan. Pillisin ja kirjutasin Maretile. Maret ütles, et kullakene, ära muretse, homme teeme kõik korda. Ma siis seda vööd sel päeval enam ei puudutanud. Käisin ainult aegajalt seda lahtist niiet vaatamas ja haletsesin ennast ja oma vööd.

Maret lendas kohale ja pusis mu lahti tulnud niie õige koha peale korda. Proovisin igaksjuhuks ühe rea mustrit ka teha ja saingi jälle vöö jooksma. Suured tänud Maretile kannatlikkuse ja tarkuse eest - tema on juba auga välja teeninud vöömeistri nimetuse. Mina kudusin oma vöö lõpuni ja olin ise hirmus uhke, kui sain käärid sisse lüüa. Nii, et mõlemale poole jäi 7cm narmaid. 

Siin ma harutasin algusest mõned read labast maha, sest lõpulabane oli natukene lühem

Valmis sain ja uhke olen. Ilusa vöö tegin. Järgmine vöösoov on juba soolas. Minu meelest ei pea kirivööd kandma ainult rahvariietega. Mul endal on näiteks kaks linast kleiti, millele kirivöö on ilusaks aksessuaariks. Anne nägi, kui mul vöö raamil oli, kui ta mul külas käis. Ja ma tean, et Anne oskab tehtud tööd väärtustada. Vöö tuli 2m 45cm pikk, laius 5,6cm umbes. Raamile olid tehtud harilikuga vöö laiuse märkmed, et ei juhtuks nii nagu juhtus mu laia Märjamaa vööga, kus vöö oli alguses kitsam ja lõpus laiem. See viga on küll parandatav, aga tüütu teha, seega - ennetus on kergem variant. Ja ma ei usaldanud neid jooni ka, ikka mõõtsin joonlauaga koguaeg, kas vöö laius on õige. 

Palju õnne, armas Anne! Õnne on Sul kuhjaga....neli paari särasilmi koguaeg Sind vaatamas. Sa oled mulle väga, väga kallis! ja ma ikka tahan teha Sulle midagi ilusat. Ma loodan, et Sulle meeldib Sinu uus kirivöö ja Sa leiad sellele rakendust. Kui mitte ennem, siis järgmisel laulupeol :)

Kallid!

Sinu Ennike