Tekstiilide modelleerimine

Seda modelleerimist me oleme nüüd saanud söögi alla ja peale. Lihtsas maakeeles ei ole see midagi muud, kui heegeldamine, kudumine ja tikkimine ja vastavalt tegevusele on selle "tekstiilide modelleerimise" järel I, II või III. Kuna aasta ei ole alanud päris nii nagu oleks võinud, siis ma olen ülikoolis hetkeseisuga neli ainet võlas. Nendest üks siis heegeldamine. 

Mulle tegelikult käib natuke pinda kogu see materjali raiskamine ka. Päriselt. Olgu, ühel päeval on mul hea kasutada neid proovilappide mappe, kuid tegelikult on see ikka väga suur kulu. Ja näiteks - kui me praktikas teeme läbi topeltkroonlehetedega lille, siis milleks on vaja lasta kodus teha veel tavalist lille? Selleks, et nendel tudengitel ikka kodus midagi teha oleks...eksole. Muidu hakkab igav ka veel. 

Ma olen väga ärritunud ülikooli peale, sest mulle tundub, et kasvatusteaduste instituut ja kunstide instituut ei tee omavahel koostööd, st puudub kommunikatsioon ja seetõttu on nende klassiõpetajatest üliõpilaste elu, kelle kõrvalaineks on käsitöö- ja kodundus, ikka väga pingeline ja töid täis. Ja siis leiad postkastist peametoodiku meili, et tegelege ikka tema ainega ka - hetkel ei ole ju nii palju aineid käimas. Jajah... Järelikult ei tea ta midagi. 

Igatahes, kahe nädala pärast on sess. Peale pikaajalist tööd ja erinevate tegevuste vahepeal ma olen suutnud oma heegeldamise asjad saada nii kaugele, et saan ühe võla likvideerida. Vaja on teha veel praktilise eseme kaaskiri (milleks see? et ikka oleks midagi teha....). 

Mõned näidised:

Samasugune mapitäis (veel suurem) on kudumist ja no tikkimisest on mul tehtud ainult kirjalik lõputöö. Seega - kes armastab tikkida, anna endast märku - mul on pakkuda loomingulist tööd. 

Ja ega siis mapist ei piisa. Iga selline aine lõppeb mingisuguse praktilise esemega. Kudumine lõppes Märjamaa vesikilgikirjas sokkide ja kinnastega, õmblemine pluusiga (selle olen ka võlas ja see ei ole sugugi valmis) ja nüüd oli samamoodi vaja teha riideese. Mul ei olnud ühtegi ideed, absoluutselt ka mitte. Heegeldasin siis valmis helerohelisest beebilõngast 60 ruudukujulist motiivi ja nende tegemist alustasin Laulasmaa SPAs, sest milleks puhata? Jätkasin nende tegemist Soomes (sobib väga hästi kätele töö pakkumiseks, kui ei oska enda kätega muud peale hakata, kui tobedusi) ja siis oli ahastus. mida ma nende motiividega peale hakkan? Loogiline järeldus - sall. Ja kuidas? Ei suutnudki välja mõelda (mu mõtlemisvõime ei ole hetkel kõige paremal tasemel ka) ja kui Riina ei oleks mind aidanud, st ei oleks mind õpetanud nii konkreetselt kui ka veel hiljem läbi skype, siis mul oleks ikka veel need 60 motiivi. Aitäh Riinale... Ausõna. 

Ja aitäh, armas mees, et aitasid sellest nartsust salli teha. Sassile ka muidugi aitäh, sest kui tema ei valvaks tööde tegemisi, oleks meil kõik tööd tegemata. 

Ilus eks? Aga milleks? Noh, salli võib muidugi kaela ka panna, soe ja pehme ja praktiline. Järgmise aine raames me peame tegema pimedatele lastele mõeldud raamatu seedeelundkonnast tikkides, kududes, heegeldades ja õmmeldes. Punktkiri peab ka olema. Nüüd ma küsin päris tõsiselt, et kas kellelgi katus sõidab? Mu ahastus selle ülikooli suhtes on aina süvenev. Mõtlen vahest, et kui ma oleksin teadnud, et see kõik on nii raske, siis mina ei oleks küll läinud, aga mu ego ei luba ka pooleli jätta. Seega - igasugune abi on teretulnud:)