Segaste lugude tõttu olime jälle Soomes. Seekord ainult mina ja Sebastian. Robin, tubli koolilaps, pidi kenasti koolis käima, aga sellel hetkel kui me chek in-ist läbi sõitsime, helistas Robin ja ütles, et tal on 37,8 palavik. See juhtus eelmisel esmaspäeval ehk 11. veebruar. Täna, uue nädala esmaspäeval, on tal ka 37,8 palavik. Sest kui on segased lood, siis segadusest puudust ei tule. Kahjuks.
Taaskord ei käinud me lõbusõidul. Nii lihtsalt on praegu ja midagi pole teha. Või noh - eks teha võiks igasugu asju, aga tundub, et hetkel püütakse teha nii, et mina võidaks kõige enam.
Vastlapäev ja sõbrapäev olid vahepeal. Kuna Sebastian ei söö vastlakukleid, millel on vahukoor, siis olin sunnitud küpsetama talle ise kukleid. Kadri, hea inimene, ütles mulle FB-s, milline vahukoor Soomes osta kõlbab ja mees rääkis, kuidas on soome keeles pärm. Kaalu tal polnud, dl - kannu polnud, aga kuklitega saime hakkama.
Fotokat ka ei olnud... Ma ei tea, kuidas ma niimoodi kodust ära läksin, et ühtegi fotokat kaasa ei võtnud. Pidin leppima telefoni lisafunktsiooniga, kuid see on keeruline, kui oled harjunud ilusaid fotosid tegema.
Seebuga tegime lumemehe ka.
Ühel õhtul käisime Arvoga jalutamas Heinola kesklinnas. Seal avati just parasjagu jääfestival ja mõned tööd olid juba tehtud ka. Üks suur liumägi oli, kust Sebastian õndsas üksinduses alla lasi.
Kuna ma ei kontrolli üldse oma käsi ja ma teen nendega seda, mida ei tohiks teha, siis ma ostsin lõnga ja vardad ning kudusin endale sokid ja kindad. Sellisel moel töötasid mu käed minu kasuks:) Tunnistan ausalt, et ma tegelikult ei mäletagi, millal ma endale midagi kudusin.
Nüüd me oleme Eestis. Robin on haige ja segased lood ei ole lahenenud. Olin lohutamatult pisarais koju sõites, sest ma ei tahtnud siia üldse tulla...
Kui ma 11 ööd ära magan, siis tuleb Arvo tagasi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar