Ma meisterdasin uue haldja. Margiti valvsa pilgu all. Ma ei ütleks, et see on üks väga keeruline meisterdus, kuid omad nipid siiski on. Täna jäi mulje, et kõige keerulisem on sobiva suurusega villatüki tõmbamine. Hetkel on meeles kõik etapid, kuid ega kui kohe - kohe uut otsa ei tee, siis küllap ununeb.
Kõige keerulisem oli keha ja käte tegemine, kuid kuna ma olen varem traadinukke teinud, siis midagi ületamatut ei olnud. Isegi kolm grupis osalenud last sai kenasti hakkama. Margit ütles, et youtubest (wool or felted fairies) näeb etapilise tegemise igas keeles ära :D Piilusin, ei süvenenud, aga otsing andis palju tulemusi.
Ma olin varem ainult märgviltinud, seega kogemus oli uus. Nõelatunnetus oli ka uus, seepärast sain mitu pistet sõrme ka :)
Millegi pärast ei ole tunnet.... Mitte mingisugust. See on äärmiselt veider, sest tavaliselt on mul loodud asjade suhtes tunne. Ülev. Olev. Nüüd ei ole...
Ma ei usu, et uue otsa teen... Aga las tema hõljub mu magamistoas. Mõnda aega.
Minule küll see haldjas meeldib. Väga.
VastaKustuta