Mõnikord lihtsalt on nii, et ärkad üles ja mõtled, et tahaks vot seda asja teha, kuigi ei ole "seda" mitte kunagi teinud. Niimoodi juhtus mul eelmisel esmaspäeval, kui ma jõin oma hommikukohvi inteneti seltsis ja mõtlesin äkki, et jube äge oleks proovida teha piparkoogimaja. Ma mäletan oma kaugest lapsepõlvest, et vend Egon kunagi tegi ühe piparkoogimaja ja see tegu oli oi kui raske, sest ta liimis detailid kokku glasuuriga, aga lõpptulemus oli muidugi äge, sest mida muud Sa ühelt ehitajalt ikka oodata saad, kui viimasepeal tulemust. Kahjuks on sellest majast ainult õhkõrn mälestus, mis tekitab minus just praegu imelise tunde sellest, et tegu on lapsepõlvest pärit positiivse mälestusega :)
Igatahes tuulasin interneti avarustes ringi ja Nami-Nami lehel oligi terve õpetus ja detailid ühe väikese majakese tegemiseks. Arvo muidugi arvas, et tee ikka vintskapid ja rõdud ka, aga see oli nii naljaviluks öeldud, sest ma ei hakanud endale mingeid illusioone looma, et mu esimene katsetus piparkoogitaignast maja teha võiks midagi suurt ja uhket olla.
Kuna ma teen igal aastal ise piparkoogitaigent (Nami-Nami retsepti järgi), siis loomulikult on mul ju praeguseks külmkapis kolm kilo taigent, aga seda ma ei raatsinud maja tegemisel kasutada, sest maja jääb ju seisma vähemasti jõuluaja lõpuni. Ostsin siis kohalikust väikepood Lemmikust nende endi valmistatud piparkoogitaigent 1 kg ja 4 karamellikommi. Tahan siinjuures Lemmiku taigent ikkagi kiita nendele, kes ise ei viitsi teha. On üsna hea toode! Hästi käsitletav, hea rullida, kujud tulevad ilusasti laua küljest lahti (ilma väga ohtralt jahu kasutamata), piparkoogid on mõnusad õhukesed ja krõbedad. Ainuke miinus on, et minu partiil oli liiga vähe vürtsi, aga selle vea nad lubasid parandada, nii et ma loodan, et nüüd on nende taigen vürtsisem.
Aga nüüd majast.
Ma alguses ei saanud päris hästi aru, kuidas ma selle lahtirullitud taigna peaks küpsetuspaberile saama, aga saab väga edukalt, kui kasutada taignarulli abi (keerad taigna rulli ümber - Arvo õpetas kunagi mulle seda). Detailide väljalõikamine oli kõige kergem asi. Peale ahjust tulekut pidin natukene kahte juppi lõikama, sest olid oma kuju kaotanud, kuid just ahjust tulles ei ole see sugugi keeruline. Siis pidin natukene aega igasuguseid tegelasi oma valmisküpsetatud juppide juurest eemale peletama, sest paiparkoogi isu oli ju nii suur :)
Nami-Nami õpetuses on kommentaarides kirjas, et maja tegemiseks kulub 1 kg taigent, aga meie saime 500 grammist taignast kõik maja detailid tehtud ja kolm pannitäit piparkooke ka veel....
Kunagi lapsepõlves sai tehtud suhkrukomme, aga ma ei olnud kunagi varem ise karamelli teinud. Midagi keerulist selles polnud, ainult väga ettevaatlik peab olema, sest karamell on tõsiselt tuline (järgi proovitud :) ). Igatahes sain karamelli tehtud ja liimisin viie minutiga kogu maja kokku, sest õpetuses oli ju kirjas, et seda peab kiiresti tegema, kuna karamell muutub kõvaks. Kuigi olin omastarust jube kiire, oli ukse etteliimimise ajaks karamell juba kõva ja nii see uks mu kohmakate sõrmede vahel pooleks läkski. Üks pool läks minu kõhtu ja teine pool Sebastiani kõhtu :) Sebastian arvas, et ongi hea - saab kergesti sisse ja välja käia :) Kõige raskem oli katuse liimimine, sest need detailid tahtsid vägisi alla kukkuda, aga siis ma sain aru, et nii kiiresti ikkagi ei saa, kui ma olin arvanud ja hoidsin neid tükke ikka tubli paar minutit koos, et püsima jääks. Järgmine kord tean, et liimin ukse ennem ette ja jätan katuse kõige viimaseks - siis on aega seda hoida nii kaua, kui vaja.
Kokkuvõttes sai selline pisut lapergune ja loodist väljas majakene, mille me Seebuga puukuuriks ristisime :)))) Glasuuri tegin loomulikult ise, parajalt magusa ja parajalt hapuka - sidrunihappega (ma neid poe jubemagusaid glasuure ei suuda süüa). Kaunistasin kohe isuga, et glasuuri ikka jaguks :) Mõtlesin, et siis paistavad ehitusvead vähem välja, aga tuhkagi! Ikka on lopergune... Aga ei põe! Ikkagi elu esimene ja järgmine aasta kaasan oma armsa abikaasa ka - küllap siis tuleb vägevam :)
Nüüd seisab majake köögis aknalaual koos päkapikkudega ja Arvo käib seda iga natukese aja tagant nuusutamas ja rääkimas, kuidas ta tahaks sellele hambad sisse lüüa. Tegime üleeile õhtul viis pannitäit minu taignaga piparkooke ja kui need olid kõik otsa saanud, tahtis ta ikka mu maja kallale minna :) Pidi väga isuäratav olema. Aga ma ikka ei raatsi seda veel nahka panna....
Julgustan kõiki lastega peresid proovima! Sebastian oli küll täiega ninapidi juures ja elas kogu ehitusprotsessile kaasa ja lõpptulemust käib ka ikka aegajalt vaatamas. Ja muidugi kommenteerimas... et milline puukuur see ikkagi on :) Tegemine võtab küll aega, aga ma arvan, et kiiret ju pole! Tasub ikka proovida! No ja kui tõesti välja ei tule, siis ... Kõik ehitusmaterjalid on ju söödavad :)))))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar