Tähtis sünnipäev

Mõnedele inimestele väga meeldib, kui neil on sünnipäev. Nad naudivad seda ülevoolavat tähelepanu, on armastusväärsemad, embavad päeva jooksul umbes 200 korda, kutsuvad lähedased kokku, koristavad ära kodu, vaaritavad pool päeva süüa teha, tellivad suure sefiiritordi ja siis istuvad õhtul sünnipäevalauda ja on surmani väsinud :) aga õnnelikud. Osadele sellised sünnipäevad üldse ei meeldi. Juba mõte sellest, et pool suguvõsa tahaks neid  kallistada ja kätelda ajab sünnipäevalise hulluks. Nad ei taha mingeid süldilaudu ega perebände. Võibolla ainus asi, mis neile peale läheks, oleks üks ilmatu suur kook, mida süües ei pea mõtlema, et ...ei tea, kas kõik on juba saanud? Võib vabalt süüa? Ma tunnen nii sünnipäeva nautijaid, kui ka neid, kes hea meelega teevad näo, et neil ei olegi aastas kord sünnipäev. Üks selline inimene on Aivar. Meie Aivar. 

Ja, nagu ikka novembris, oli jällegi Aivari sünnipäev, kusjuures mitte mingisugune tilu-lilu sünnipäev, vaid tähtis number. Kuigi siinkohal ma ikkagi tahaks mõlgutada mõtet, et...miks mõni number on tähtsam kui teine? Aga üldsusele toetudes oli ikkagi tähtis sünnipäev. Me siis Arvo ja Liiviga ei suutnud hästi välja mõelda, mida selle puhul korda saata? Sest vähe sellest, et ta tahab teha nägu, nagu tal ei oleks sünnipäeva, ei tule ta sobivasti sünnipäevaks koju ka :))))))) Me saime kohe aru, et pole mingisugust mõtet talle teha kingitust, no mingisugust asja - sest ta ei ole träna inimene ja kuigi me oleme talle kinkinud üht ja teist, seisavad need asjad ikkagi suht kasutult. Aga meile kasutu ei meeldi ja nii me Arvoga välja mõtlesimegi, et me peame organiseerima elamuse, sest selle peale on venna iga kell valmis koju sõitma. Ja elamus ongi parim kink, mida Aivarile teha.

Broneerisime raftingu Võhandul. Tahtsime küll minna Piusale, aga kahjuks polnud hooaega ja nii pidime minema Võhandule, kus me küll juba varem oleme käinud, aga ega kuskil pole kirjas, et ühel jõel ei võiks käia rohkem kui korra. Nagu öeldud oli hooaeg läbi, aga Matkajuht on parim ja tuleb vastu ka sellistele hulludele, kes arvavad, et 2.detsembril on ikka täiesti normaalne minna jõele parvetama :) Ajasime kamba kokku ja meie tavalise pundiga (meie, Liivid ja Aivar) liitusid ka õde Lea, Karel ja Erlend, sest tegu oli ikkagi tähtsa sünnipäevaga. Lea küll alguses ei tahtnud sellest jamast mitte midagi kuulda, aga meie rõõmuks võttis ta kõik oma tahteraasud kokku ja tegi selle hulluse meiega kaasa. 

Kuna sel aastal on ebanormaalselt palju vihma sadanud (see tuleneb kindlasti sellest, et meil ei ole katust...), siis oli Võhandu veetase kõrge  ja kärestikud olid palju elamuserohkemad, kui möödunud aasta märtsis käies. Jagasime end paatidesse nii, et ühes paadis olime mina, Arvo, Sebastian, Mart ja Priit ja teises paadis Lea, Liivi, Erlend, Karel ja Aivar. Loomulikult oli teine paat jõulisem, sest mõmmil on ju kolme mehe ramm, kuid me ei lasknud ennast sellest heidutada. Meie paatkond uuris hoolega ümbrust ja käisime isegi korra maal, et ühe liivapaljandiku otsa ronida ja koobast lähemalt uurida. 

Kõik olid väga vaprad! Sebastian aerutas ka väga tublisti. Ega tal sundi ei olnud, aga me kartsime, et kui ta kõik need 8,85km niisama istub, hakkab tal lihtsalt külm. Nii ta siis aerutas täpselt siis, kui ise tahtis. Jõevool oli kiirem ja äkilisem ja kärestikel said eesistujad ikkagi kõik natukene märjaks. Mulle ühe korra tuli päris korralik sahmakas vett sülle, aga mul olid õnneks veekindlad püksid (mis selgus, et ikkagi 100% veekindlad pole:) ). Ilm oli suurepärane, mitte midagi ei sadanud ja tuult ka ei olnud. Ma ikka imestan igakord, kuidas meil küll selle ilmaga alati niimoodi veab? Jõelt jõudsime maha umbes 15.30 ehk siis pimeda peale ei jäänud. Alguses oli suureks probleemiks inimeste külmetavad sõrmed, aga mingi aja möödudes see muutus. Otseslt külm ei olnud, kui jõel olime, aga kui maha saime, siis puges vilu ikkagi kontidesse, mida pidi hiljem tükk aega ära soojendama. 

Peale raftingut sõitsime Otepää külje alla Pilkuse puhkemajja. Selles majas oleme ka varem korra olnud, kuid miks ei võiks ühte maja rohkem kui korra külastada :) Majaomanik oli õnneks juba tuled alla löönud ja eessaali põrandaküte oli varvastele väga mõnus. Õhtu möödus hea söögi (mina olin oma söögiga), sauna ja laulu saatel. Meie segased käisid kõik jääaugus ka, isegi Sebastian, ja Liivi käis sal augus kaks korda niimoodi, et ta ei olnud end eelnevalt soojakski kütnud - uskumatu hullus!!!! Mina olen külmavares ja endast saunasooja ära ei andnud, seega jäi jääauk proovimata. 

Jalgpall täies hoos

Mida me küll ilma Liivita teeks? Hindamatu seltskonna alustala

Vennale väike pauk ka :)

Sebastian, Mart ja Erlend mängisid väga palju jalgpalli, aga mul on hea meel selle üle, et kõik ikkagi laulavad ka. Nutitelefonidega otsitakse laulusõnad üles ja kõik joristavad kaasa - tundub, et midagi oleme tulevastele põlvedele kaasa andnud... 

Söökidest nii palju, et Aivar ostis Arvole kaasaskantava suitsuahju ja see oligi meil nüüd kaasas ja testimisel. Arvo oskab teha oivalist suitsulõhet! Ja õnnestus ka seekord 100%. Seebule võtsime valge kala filee, aga kahjuks talle ei maitsenud tursk kohe üldse - edaspidiseks - turska ei osta! Tundub, et Arvo saab nüüd ka talvel meile maitsvat suitsulõhet teha :) ja selle üle on mul ainult hea meel. Ainult valmistamisaeg on pikem, kui selle iseleiutatud ahjuga Sipas - seda aega peab siis arvestama, kui keegi pereliikmetest sööb kellaaja peale :)

Kõik läks väga hästi! Kõigil oli hea tuju, emotsioon oli positiivne, keegi ei jauranud millegi kallal, kõik võtsid vabalt ja rõõmsalt. Eks õhtuks olime ikka väsinud ka, aga see on normaalne peale sellist pikka päeva ja intensiivset sõudmistrenni. Ma loodan, et päevakangelane ise jäi ka rahule :) sest midagi muud me talle kinkida ei oleks osanud (kuigi siinkohal tahaks muidugi rääkida kõikide asjade kinnimaksmisest, aga ma ei hakka rääkima - kõik oli just nii, kuidas sünnipäevaline soovis). Ja kes ütles, et jõel võib raftida ainult kevadvete ajal! Praegu on just paras aeg minna teravaid elamusi otsima! 

Aiku, palju õnne Sulle veelkord! ja üks sünnipäeva laul ka (klikka sõna "laul" peale :)