Ma olen siin vahepeal ikka käsitööd ka teinud. Mingil põhjusel olen juba jupimat aega kudumise lainel ja olen seda ära kasutanud tehes praktilisi töid nii suurtele kui väikesele. Täna tahan kirjutada väikeste inimeste asjadest, mille tegemine on olnud suur rõõm ja nauding.
Ma olen laste puhul vestiusku. Minu meelest on nii hea soe vest pluusi peale panna ja tead, et lapsel on soe ja hea olla. Kampsun on mõnikord palju, aga vest on ikka asja eest. Kudusin Jakole ühe eriti toeka ja moodsa vesti. Mulle väga meeldis selle vesti koekiri. Üldse on see vest kuidagi eriti pehme ja soe. Lõngaks oli Drops Merino Extra Fine, mis on üks eriti pehme ja siidine lõng. Kahjuks on töökäigus selgunud, et enam mitte kunagi ma enam Merino lõngasid ei kasuta, sest need lõngad ei kannata pesu. Ei ole vahet, kas pesta käsitsi või masinaga villaprogrammiga, valmisese läheb vormist välja ja numbri jagu suuremaks. Nii et...tõenäoliselt pean Jakole sügiseks ikkagi uue vesti kuduma.
Kuna ma tegin Jakole vesti, siis süda ütles, et Lilit ei saa ju ilma jätta :) Lilile kudusin õlgade pealt lahtikäiva vesti, mida on hea ja mugav lapsele selga panna. Lõngad olid Drops Baby Merino uni colour ja Titan Wool Winner. See merino on varem Jako vesti peal ära proovitud ja midagi ei juhtunud (võibolla on see seotud sellega, et ta on paaris teise lõngaga). Mingil põhjusel ma ei tahtnud roosat vesti teha... Oli kohe selline tunne, et tuleb helerohelise ja valgega ning kirjute nööpidega. Seda vesti on natukene raske kududa, sest kõik see, mis jääb kaelakaarest kõrgemale, on paras nikerdamine ja neid lõngaotsi, mida peita tuleb, on ka ikka üksjagu. Aga valmis ta sai, väike ei olnud ja kasutust leiab.
Näpud muudkui sügelevad :) Üks töö saab valmis ja kohe tõmban uue käima. Tegelikult juba ennem seda tõmban käima, kui üks töö valmis saab, sest ma hakkan juba varakult ringi vaatama, mida teha võiks ja kui vaja, tellin lõngad ka ära. Nii sündiski, et oli tahtmine teha Lilile kampsun. Selline roosa ja neiulik :) Tellisin lõnga, milleks seekord oli Drops Babyalpaca Silk, mis on 70% alpaca villa ja 30% siidi. Hästi pehme ja väga hästi libisev lõng on. Olen seda kampsunit ka varem kudunud ja tookord tegin selle Alissale.
Kudum ise on küllaltki keeruline ja ei saa niimoodi siuhlipsti valmis nagu väikesed vestid. Mulle väga meedlib selle kampsuni satsiline allääre - see lisab natukene nagu pidulikkust. Õpetuses on millegi pärast vaja varrukad teha edasi tagasi kududes, aga mina tegin küll ringselt, sest mida vähem õmblusi, seda parem ja ilusam. Kampsun tuli väga ilus!
Mulle meeldib Jane lastele asju teha, sest Janele alati kõik asjad väga meedlivad ka ja kudumid on kasutusel. Muidu oleks ju mõtetu töö ja vaev, kui need kappi seisma jääks...
Ühe suure kampsuni kudusin ka jõuluks, aga see kudum on draamat täis ja sellest ma kirjutan üsna varsti. Siis, kui olen draama ära parandanud :)))) Ja hetkel see just käsil ongi. Aga kuna see on selline suurem projekt, siis läheb natukene aega.
Mina ikka nokitsen. Arvo ütleb, et ma olen nagu mingi väsimatu. Päev otsa sebin ringi ja õhtul, selle asemel, et end sirakile visata, mul muudkui sõrmed käivad. Aga nagu ma ka varemalt öelnud olen - käsitöö on minu teraapia. Mul on ALATI midagi teoksil, sest see on minu vaimsele tervisele hädavajalik! Nii et, egas midagi - näpud tööle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar