Hoole ja armastusega Arvole

Ma avastasin mingisugune 12 päeva ennem jõule, et ma tahan Arvole jõuludeks kampsuni kududa. Ja nagu ikka nende avastustega on, siis kui juba tunne tuleb, ega sellele vastu ei saa ning ma tellisin ära Drops Merino Extra Fine lõnga ja 10 päeva ennem jõule lõin silmad üles....

.....ma olin peaaegu nagu hullumeelne :) Ennem jõule on ju veel mustmiljon asja, mis mul on vaja ära teha (näiteks jõulukaardid ja piparkoogid), aga minu iga viimanegi kui vaba minut läks kudumise alla. Ärkasin hommikul viiest ja asusin kuduma ning õhtul ennem kahtteist tööd käest ära ei pannud. Sebastian oli ainuke, kes päris, et mis asja ma küll nii suure hooga koon, aga minu õpetusest ta aru ei saanud, ristis selle halli tundmatu looma ripsikuks ja küsis ikka nii muuseas, et kas ripsik hakkab valmis ka saama? Arvo tagantjärgi rääkis küll, et ta vaatas jah, et naine palavikuliselt muudkui koob, aga ta nagu väga ei süvenenud, sest neid asju, mis vajasid süvenemist, oli niigi palju ja tema naine koob koguaeg midagi.  Seda, et ma miskit talle võiksin teha, ei arvanud ta ammugi, sest kui nüüd niimoodi ausalt üles tunnistada, siis ega ma talle paari villaste sokkide midagi muud varemalt teinud ei olegi.... Mingisugune hirm on olnud... et ei meeldi ja ei kanna - mõttetu ju siis panustada. Ja mina ei tea, mis tunne see selline viimasel hetkel tuli, et mul seda kampsunit oli vaja teha, aga igatahes kandis mu suur töö vilja ja üks päev ennem jõule oli kampsun valmis. Selline pehme ja soe. Salaja mõõtsin Arvo sviitri peal, et kas ikka sobib ja on mõõdus - oli küll :) Jõhkralt hea meel oli, kui sain vardad ja lõngad kokku korjata ja kampsuni ära pakkida. Kohe selline tunne oli, et nüüd sain suure asjaga hakkama :)

Arvo oli saadud kingi üle väga positiivselt üllatunud ja peaaegu kampsunit enam seljast ära ei võtnudki. Talle tõesti meeldis ja kandis kohe hea meelega. Nii hea meelega, et oli vaja kampsun puhtaks pesta ja ma pahaaimamatult selle puhtaks pesingi. See ei ole ju esimene kampsun minu varraste alt, mis keemia selle pesemisega siis olema peaks. Käsitsi, lamedalt kuivatamine, lihtne! Ja siis võtsin selle märja kampsuni ning sain kohe aru, et kõik on metsas. Kampsun oli vähemasti numbri võrra suurem , kui mitte rohkem. Laotasin seda kuidas ma siis laotasin, aga hinges oli ikka selline raske tunne, et heaga see jama ei lõppe. Lootsin viimase kuivava lapini, et kui ära kuivab, siis tõmbab ilusasti tagasi, aga mida ei juhtunud, oli tagasitõmbumine - kampsun oli vähemasti ühe numbri võrra suurem ja eriline väljavenimine oli kaeluses. Sellistel hetkedel mõtled küll, et misjaoks ometigi?..... See ei ole mingi lihtne väikelapse miniatuurne kudum, et hops, teed kohe uue. Ma olin higistanud ja pabistanud selle kampsuni otsas üheksa päeva ning Arvol oli kampsun, mida ei saanud selga panna. Ja mida ma ise ei suutnud ta seljas näha ka...

.....ma tellisin uue lõnga - Drops Lima ja lõin uuesti silmad üles. Natukene olin vihane, natukene kurb, natukene segaduses. Kuidas saab üldse sellist lõnga toota, mis mingisugust pesu ei kannata? Mis kasu siis sellest on, kui see on pehme ja soe, aga kasutada ei saa. Niisama seisma pole ju ka mõtet tervet meestekampsunit ära kududa. No ja siis ma muudkui kudusin, aga töö ei edenenud enam nii hoogsasti, sest eks natukene stressi oli ikka hinge vahel ka. Aga. Kes töötab, see saab ka tulemusi. Kudusin kampsuni valmis ja jäin tulemusega veel rohkem rahule. Lõng oli natukene tumedam ja tõi mustri veel paremini esile. Samuti tegin seekord seljaosale samasuguse palmikute mustri, kui esitükilegi, mis tegi kampsuni igalt poolt vaadates ilusaks. 

Näitan ka võrdlust sellega, milliseks läks pesus "vana" kampsun võrreldes uuega. Selline asi tundub täiesti uskumatu ja ajab meele täiesti turri. Aga vähematsi tean, et ei osta enam kunagi Drops Merino lõnga...

Arvo kannab oma uut kampsunit koguaeg. Ilmad on külmad ja naise soe kampsun on nii mõnus. Kõik oleks ju kena, eksole, aga mida rohkem ta seda kannab, seda ligemale tuleb päev, kui ma pean selle kampsuni ära pesema :)))))) Ja kui ma selle kampsuni juures midagi kardan, siis on see pesemine.... Ma ei elaks seda üle, kui ka uus töö ja vaev välja venib..... Olen guugeldanud ja uurinud, mingeid negatiivseid kommentaare Drops Lima suhtes kohanud pole. Jane aga kurtis ka, et tal on osad minu tehtud asjad välja veninud ning uurimustöö käigus selgus, et kõik väljaveninud asjad olid kootud Drops Merino lõngaga. Oleks ma seda vaid varem teadnud...... 

Hiljemalt uue nädala reedel on oodata kampsuni pesupäeva.... Ma hakkan kohe homsest varbaid ja pöidlaid hoidma, et kampsun pesule vastu peaks. Kolmas kord ma seda suurt tööd küll ette võtta ei tahaks.... Igatahes olen väga väikese ajaga kudunud oma armsale mehele kaks kampsunit, mis polegi nii väike asi. Hullult äge on see, et talle tõesti väga meeldib! Nii on hea teha - on tegemisrõõm ja kandmisrõõm - mis võiks ühele käsitööle veel parem olla?