Maila Käose näitus ja La Dolce Vita

Me käisime Arvoga Tartus. Ikka Anne ja Monika juures. Anne juures ühte asja tegemas ja Monika juures teist asja tegemas. Seekord aga juhtus selline lugu, et Anne ja Monika vahele jäi hirmus pikk aeg ja siis Monika soovitas meil minna Maila Käose "365 täiuslikkuse seisundit" näitust vaatama. Njaaa... Need olid siis sellises 8,5x8,5 zentangled ja Monika pinnis mind, et no on ju Sinu omad on ilusamad :)))))) Ma ei julge ennast kiita.... Sest kes siis ikka ennast heast peast kiitma hakkab. Mina veel kõige vähem.... Mõned pildi olid ägedad, mõnest sai inspiratsiooni, aga enamus olid ikkagi sellised väga lihtsad kujutised. Kunstnik ise püüdis aasta vältel jutustada oma päevadest läbi mustrite. See teekond sai alguse hetkel, kui mõttetu tegevuse mõtestamine vajas mõtet. Ta püüdis neid mustreid luues saavutada täiuslikkuse seisundit. Näitusel saab näha 365 pilti, mis panid kunstniku päevale punkti andes mõttetule tegevusele mõtte läbi täiuslikkuse seisundi, mida see projekt temas endas tekitas. 

Panen näiteks mõne enda zentangle... Mul on neid ikka palju ja minu omad on suured, A5. Aga mulle nii meeldib neid teha, selline joonistamise viis rahustab mind ja annab kindlust, kõik kordub, on pidev ja ühtlane, samas saan vabalt lasta pliiatsil teha oma tööd. Mulle väga meeldib, kui ühest täpist koorub välja terve pilt, sest kunagi ei tea, mis ja kuidas välja tuleb. Mõne tööga olen rohkem rahul, mõnega vähem, aga üldjoontes selline joonistamine ei häiri kedagi, ma võin seda teha ja kui ma olen eriti tubli olnud, võin kohe täitsa vabalt teha :) Onju, Helen? Mõned näited....neid on tegelikult kordades rohkem. 

Ma võiks ka vabalt näituse teha, eksole?

Käisime Arvoga La Dolce Vitas ka, sest seal on kaks head rooga :))))) Pasta bolognese ja pasta carbionara. Punane on minu jagu. Tegelikult mees esitan Sulle väljakutse - palun järgmine kord uusi maitseid! Liigne mugavus on igav. Ja Sa ju ometigi ei taha, et meil oleks igav? Vaatamata sellele, et nad oskavad väga head kahte toitu teha :)))

Oeh... Kõhud olid täis ja ikka oli Monikani veel 2 tundi aega. Ja ma näitasin väikseid väsimuse märke ka juba üles ehk siis ühtegi näitust ma sel päeval rohkem ei tahtnud, kuna tegelikult me Annega vaatasime veel Tähtvere Avatud Naistekeskuses ühe meesterahva näitust ka. Mul kahjuks ühtegi fotot pole, sest fotokas oli autos, aga... See kunst oli natukene nagu selline abstraktne. Näiteks ma ei suutnud tuvastada ühelgi maalil, mille nimi oli "Lilled" isegi mitte õrnanatukest lillekest. Kahtlemata on tegu siiski andeka inimesega, aga tema kunst oli mulle pisut arusaamatu. Näiteks üks aktimaal - kui Anne ei oleks mulle näidanud, kus see inimene seal maalil on, ma ei tea, kas ma oleksin ta üles leidnud. Aga kunst võibki vahel väga keeruline ja raskestimõistetav olla. Ma ei saa ikkagi aru, miks minul ikka veel ühtegi näitust pole olnud? 

Aga Monikani oli ikkagi veel kaks tundi aega ja siis me läksime Cafe Truffe'sse kohvi jooma ja no nii muuseas võtsime endale väiksed trühvlid ka, sest need lihtsalt olid seal leti juures nii isuäratavad ja läikivad :) Roosa on ikka roosa - kohe maitsest oli aru saada, et roosa ruulib :) Tegelikult ei olnud midagi erilist, Arvo oma oli täitsa igav, minu omal oli vähemasti väga mõnusa hapuka maitsega kreem sees. Praegu, just praegu sellele mõeldes....võtaks küll ühe...kasvõi Arvo igava trühvli :)

Ja siis me magasime pool tundi Volvos ja lõpuks ometigi oli meil aeg Monika juurde minna. Ma maalisin seekord taimevärvidega. Ma ei olnud kunagi seda teinud ja ega ma väga oluliselt aru ei saanud, mis on neil akvarellidega vahe. Aga maalida on hea!!!! Oi, kuidas mulle meeldib, kui võib vabalt ja keelamata maalida ilusaid asju, mida ma ilusasti teha ei oska :) Maalist mul veeel fotot pole, sest see ei saanud valmis. Mul on üks väga oluline asi tegemata. Punasega. Mul oli hea meel Monikat näha üle tüki aja ja ma sain tema käest kaks külmkapimagnetit: Singapur ja Bulh Fiji (kadestage nüüd :) ). 

Koju jõudsime pool üheksa õhtul (hommikul kell 7 hakkasime sõitma) ja ma olin ikka täitsa plätu. Tegelikult oli tore Arvoga näitusel käia ja trühvlit süüa. Kahekesi. Neid kahekesi olemisi võiks PALJU rohkem olla, oleks ehk musti laine ka vähem....

Teie Ennike