Aegsasti valminud jõulukaardid

Mulle meeldib enda tehtud kaarte saata. Eelmine aasta juhtus kuidagi nii, et jätsin kaarditeo viimasele minutile ja siis jäin haigeks ega jaksanudki kaarte teha. Olin sunnitud postkontorist kaardid ostma ja mul ei olnud sellest hea tunne. 

Sel aastal algas kaarditegu aegsasti. Jaanuaris, kui täpne olla. Sebastian naeris mind välja ja ei saanud aru, miks ma jaanuaris järgmisteks jõuludeks valmistun. Aga näed. Oligi vaja valmistuda, sest kõige kibedamal jõuluajal istun mina haiglas. Jõudsin veel kodus piparkoogitaigna ja Inglise jõulukeeksi valmis teha ja siis pandi mind covid osakonda antibakteriaalset ravi veeni kaudu saama. Kes lähemal, need teavad, et terve aasta olen olnud hädas neerude ja põiega. Seda aega, kus ma pole mingisugust antibiootikumi võtnud, on selle aasta sees ikka väga vähe olnud. Olen ka see aasta 5 korda haiglas pidanud olema ning mu ainus suurim soov on, et uus aasta tuleks parem. Aga see selleks.

Ma leidsin interneti avarustest jube ilusate lumehelveste heegeldamise õpetuse. Sellised ruumilised ja erilised. Ja neid lumehelbeid ma heegeldama asusingi kohe aasta alguses. Siis tuli vahepeale igasugu muid asju ja mingi hetk juulis leidsin end saunaterassil jälle lumehelbeid heegeldamas. Ma ei teadnud, kui mitu tükki ma neid tegema pean ja mõtlesin, et teen nt 13. Arvole väga meeldib number 13 :) Süda oli rahul, helbed valmis ja tärgeldatud ja sinna nad jäidki. Kuni tuli november. Lugesin oma helbeid ja siis neid inimesi kokku, kes sellel aastal on minuga olnud, kas virtuaalselt, päriselt või päriselt pärselt ja sain 16 inimest. Aga vahepeal oli juhtunud selline lugu, et mul diagnoositi pseudodementsus ja ma istusin selle heegelniidiga ja konksuga diivanil ning ei suutnud absoluutselt  mustrit lugeda. Kohe üldse mitte. Hakkasin siis ükshaaval tingmärke otsima ja meelde tuletama. Pusisin need kolm  helvest läbi häda valmis, kõik erinevad :))) Sest päris täpselt ma vist siiski neid tingmärke lugeda ei osanud. 

Käisin ostsin ilupaberit ja markeri ning asusin kaarte tegema. Ja siis niimoodi jooksvalt selgus, et tegelikult mul on veel vaja neli lumehelvest heegeldada, sest uskumatult palju inimesi on see aasta minuga koos käinud ja teinud. Ja tänutundest selle eest, tahtsin kõigile neile kaardi teha. Ma arvan, et ma polegi kunagi 20 jõulukaarti teinud. Viimased helbed on küll kõik oma nägu, aga kaardisaajad seda ei tea. Ma sain kõik oma 20 kaarti valmis ja ümbrikutesse ennem, kui pidin haiglasse minema. Postitamine jäi poiste mureks. Ma lihtsalt pidin neile õigel päeval seda meelde tuletama. 

Jõulukaardi sisse tuli minu enda kirjutatud luuletus augustikuus, kui olin haiglas. Keset suve tuli lihtsalt üks luuletus... Jõulune. 

Tuleb tasa, hiilib vargsi,

inimhinge vaikselt poeb.

Tasa, tasa märkad järsku,

hinges kuidagi on soe.

Juba vaikselt hinge poeb

jõuluaja ootus suur.

Härdalt , armastuse toel,

muutub väikene ja suur.

Jõuluingel tõuseb lendu

hoidma väikest ja ka suurt,

ainult Sina ise veendu,

et Su süda oleks avatud.

Inglitiivul kannan Sulle

rahu, armastust ja rõõmu,

muremõttes viska tulle -

hinga sisse õnnnesõõmu!

Vot sellised lood on sel aastal nende jõulukaartidega. Kaua tehtud kaunikesed. Aitäh kõigile, kes on olemas olnud rohkem või vähem. Mul ei ole kerge aasta olnud, aga ma olen tundnud tihti, et minust hoolitakse ja mind hoitakse. Kõige suurem tänu muidugi mu oma perele, kes on vapralt vastu pidanud minu pikad haiglasoleku ajad ja ka haigusest tingitud meeleoluhäiretega toime tulnud. Ma ei tea, kust Arvo selle jõu ammutab, aga ma pole empaatilisemat meest näinud, kui tema on. Vahel on väga raske olnud, ka tal, ja oleme maha pidanud vaiskeid sõdasid, kuid see pole oluline. Oluline on, et ta on koguaeg olemas. Ainult sõnumi kaugusel. Alati olemas. Mul on kahju, et olen neile nii palju muret teinud ja ma loodan südamest, et uuel aastal läheb kõik palju paremini. Ma oma meestele jõulukaarti ei saatnud :))) Kuigi just nemad on need numero uno, kelle pärast voodist välja tulla. Kui ma enda pärast ei pingutaks, siis nende pärast ikka ajan end sirgu. 

Kaunist jõuluaega kõigile!

Teie Ennike