Mul vahel tuleb häid mõtteid ja ma olin juba varemalt mõelnud, et ma tahaks Liisuga SPAsse minna. Ma olen muidu ainult oma meesteväega käinud, aga mul oli selline tunne, et tahaks just Liisuga minna. Käisin üsna aralt selle mõtte välja ja minu rõõmuks ütles Liisu, et muidugi võime minna. Ja siis me mõtlesime, et kutsuks Allu ka ja Allu oligi sobivasti saanud oma töötajate käest Laulasmaa SPA kinkekaardi ning asi oli otsustatud - Allu tuleb ka. Ja siis me mõtlesime, et Triin pole ka üldse kodust välja saanud ja oleks tore, kui ta tuleks ka meiega. Liisu käis selle mõtte Triinule välja, aga Triin oli väga kõhklev. Lasime tal paar päeva seedida seda mõtet ja uskumatul kombel ja meie rõõmuks ta ütles, et teeme jah ühe mõnusa naisteka ja et tema on käpp. Neli naist ja Laulasmaa - kas ei kõla hästi? Ma broneerisin kõik ära (majutuse, hoolitsused) ja 21.veebruar korjas Liisu kõik peale ja me sõitsime Laulasmaale.
Laulasmaa SPA on minu vaieldamatu lemmik. Seal on kõik asjad paigas - hubased toad, head söögid, mõnusad hoolitsused ja väga vinge sauna- ja veekeskus. Meil olid kõrvuti toad teisel korrusel ja mina olin Alluga ühes toas ning Liisu ja Triin jagasid oma tuba. Ega me Alluga rohkem seal enda toas ei olnud, kui magasime. Olime ikka kõik koos Liisu ja Triinu toas. Kui neli naist saavad kokku, siis on jutustamist kui palju.
 |
Isegi šampoon ja palsam olid olemas |
Toad olid väiksed ja külmad - keerasime kohe sooja juurde. Eriti külm oli Allul, kes on harjunud, et läbi terve maja on põrandasoojustus ja toatemperatuur on 25 kraadi. Minul külm ei olnud, ma olen harjunud pigem jahedama koduga (eriti hommikuti). Panime oma asjad ära ja suundusime Liisu ja Triinu tuppa, kus nöpsisime kohe ühe veini lahti :D No see vein oli küll ikka rohkem nagu morss. Ei saanud arugi, et alkoholi jood, aga sellest polnud hullu midagi. Kellelgi ei olnudki ju plaanis end täis juua. Lasime ajal libiseda ja kell viis olid meil kõigil klassikalised massaažid. Ma tegelikult natukene pelgan massaaži, sest ega mulle väga ei meeldi, kui võõras inimene mind puudutab ja kui ma hoolitsusi broneerisin, siis ma kirjutasin sinna, et ma soovin naismassööri. Selle ma ka sain. Kõigil olid naised, üks umbkeelsem kui teine :D Õnneks Liisul oli eestlane, küllap Liisu teab, miks see õnneks oli.
 |
Snäkilaud :D Ei, me ei joonud kõike kolme veini ära |
 |
Massaaži minek |
 |
Massaaži ootel |


Oi, mina jäin oma massaažiga väga rahule. Tund aega mudimist võttis ikka nii läbi, et oleks tahtnud magama minna :D Ainult väga üksikud kohad olid natuke valusad (kael ja õlad), aga see oli tõenäoliselt seetõttu nii, et nendes kohtades oli kõige suurem pinge. Liisu ja Allu jäid ka väga rahule, aga Triin tuli oma massaažitoast välja olekus, kus meil oli tunne, et ta on peksa saanud :D Ta ütles, et elusees enam massaaži ei lähe. Kuna tal on miljon kaasuvat haigust, siis ta ütles, et tal niimoodi liigesed nüüd valutavad, et see on lausa õudne. Mina täpselt ei tea, kuidas massaaž liigestele mõjub, aga ta oli omadega ikka täitsa läbi. Me siis noomisime teda, et ta ei öelnud oma massöörile, et ta tahab eriti hella mudimist saada, sest massaaži mõte pole ju valu tunda, vaid lõõgastust ja lõdvestust. No igatahes lobisesime natuke hoolitusejärgses lebolas ja muljetasime ning siis oligi aeg tubadesse minna, riietuda, pea ära kammida (jummel, kui sassi võivad juuksed minna massaažis!) ja restorani suunduda.
Laulasmaa SPAs on kaks restorani: Wicca ja Liiv. Meie valisime Liivi, sest Wiccas olid natukene liiga peened maitsed ja meie Triin oleks nälga jäänud. Broneerisin juba päeval meile sinna laua ja minu imestus oli suur, kui kõndisme kõik lauad läbi ja minu nimel lauda polnud. Mõtlesin juba, et kas ma olen midagi valesti teinud. Küsisime siis letist, et mis värk on ja siis nad midagi seal puterdasid ning ütlesid, et teie laud on seal nurgas. Keegi lauani ei juhatanud, kuigi neid oli seal leti taga viis inimest. Läksime siis oma lauda ja kelner tõi meile menüüd. Mina teadsin juba eelnevalt eeltööd tehes, et mina söön klaarsäga kartulitambiga ja Liisu valis sama, ainult söekartuliga. Allu valis muidugi menüü kõige kallima roa, sest tema ikka alla veisesteigi üldse ei mõtle :D Triin valis ahjupasta. Kuna Liisu oli Laulasmaa mojito nii üles haipinud, siis võtsime mojitod ka.




No teate, mina olen igatahes paremat mojitot saanud. See oli nii kange ja vähe magus, aga me lahendasime probleemi sedamoodi, et meie kohvidega tulid kaasa igalühel üks suhkur ja me poetasime need oma kokteilide sisse. Läks igatahes paremaks küll, kuigi Arvo ilmselt saab infarkti, kui seda loeb :D, sest ükski normaalne inimene ei pane oma joogi sisse veel lisaks suhkrut, aga ma lohutan Sind, armas abikaasa - meil läks kõik lappama naguniigi, sest meil oli ju puhkus :D
Ja siis me hakkasime ootama ja mina ei tea, kas ootaja aeg on pikk või milles asi, aga selline tunne oli, et me mitte kunagi süüa ei saa... Aeg muudkui läks ja mida polnud, oli söök. Liisu muidugi arvas, et see on hea märk - kui läheb kaua aega, järelikult on head söögid. Ja söögid, mis lõpuks ikkagi meieni jõudsid, olid tõesti väga head. Kuulda oli ainult mõminat ja kõik sõid oma roogasid mõnuga. See säga oli hoopis teistmoodi kala kui muidu kala. Hästi mahlane ja hästi maitsestatud. Allu steik nägi välja nagu päris ja Triinu pasta oli eriti koorene ja rammus. Meie kolm sõime oma söögid kõik ära, aga Triin oma pastast jagu ei saanud. Kahjuks mul Allu steigist fotot pole, sest see tuli udune vällja, aga ausõna, see oli ilus roosa.



Kõhud said väga täis, aga ega ilma desserdita ikka restoranist ära ei lähe. Nii valisime endale koogid ja lasime hea maitsta. Liisu valis kausimagustoidu beseega, mina beseerulli ning Allu ja Triin valisid šokolaadi-toorjuustukoogi. Minu beseerull oli küll väga maitsev - ei olnud liiga magus ja oli tõesti suussulav nagu üks beseerull olema peab. Liisul oli põhimõtteliselt ju sama, lihtsalt kihiti kaussi pandud. Maitsesin seda toorjuustukooki ka, aga minu jaoks oli see kuidagi liiga vänge, aga võibolla see tuleb lihtsalt sellest, et minu magusoit oli kuidagi eriliselt mahe. Triin ja Allu oma kooke ära ei söönudki, kõhud olid liiga täis. Mina ja Liisu sõime enda omad ära ja siis oli küll selline tunne, nagu oleks kivi alla neelanud. Maksime oma arved, võtsime mojitod kaasa ja läksime tubadesse.



Ja siis oligi aeg minna vee- ja saunakeskusesse. Oi, mulle meeldib seal! Käisime kõik saunad läbi, ligunesime vees ja vaatasime inimesi :D Allu oli vapper ja käis õuesaunas ka kaks korda, kust hüppas 20ne kraadisesse basseni. Ma oleks ka tahtnud, aga ei julgenud õue paljalt minna, sest vaevlesin põiepõletiku käes. Muidu ma olen ikka alati seal õuesaunas ka käinud, sest see on eriti vinge kogemus. Triin väga saunades ei käinud, kuid lasi veel end paitada. Meie nautisime küll kõik saunad läbi. Peaegu. Vist. Kui me lõpuks oma tuuri Jaapani vannis lõpetasime, siis oli keha nii läbi, et oleks võinud kohe magama minna, aga magama me ei läinud. Läksime hoopis Liisu ja Triinu tuppa ning jõime oma mojitod ära. Natuke veini ka peale :D Pool kaksteist läksime magama.
Hommikuks olime kokku leppinud, et üheksast lähme sööma. Öö oli pikk ja vaevaline. Ootasin nii väga hommikut, et saaks üles tõusta. Voodi oli liiga pehme ja tuba liiga pime. Aga ükskord see hommik tuli ja siis me läksime sööma. Valik oli rikkalik - mida iganes võis süüa. Komplekteerisime siis oma taldrikud ja lasime hea maitsta. Kohvi jõime ka rohkem kui tassitäie. Pilte pole, sest ma ei viitsinud seda kobakat enam kaasas tassida :D Peale hommikusööki lobisesime veel poole kaheteistkümneni ja siis läksime koju ära.
No mina ei tea - igavesti mõnus puhkus oli. Ma jäin absoluutselt kõigega rahule. Mitte ühtegi halba sõna pole öelda. Naistega SPAs on ikka natuke teistmoodi, kui perega. Jututeemad on teised ja olemine on ka teine. Mitte,e t perega oleks halb - iga kell läheks oma armsatega SPAsse. Triin oli meile kõigile ühesugused erivärvi öösärgid ka ostnud - no tõeline naistekas. Ma olen nii tänulik, et Liisu mu mõtte heaks võttis ja et Allu ja Triin kampa lõid. Minu meelest meil oli küll väga tore. Ei ühtegi kohustust, ei koeri ega lapsi, ei mingit söögi tegemist ega koristamist, ei mingit tööd. Allu lausa ütles, et kahju on kohe ära minna :D Mina arvan, et peaksime seda kindlasti kordama ja ma tean, et teised arvavad ka nii. Nii tore, et Allu sai oma miljoni kohustuse juurest ööpäevaks eemale ja nii tore oli ka see, et Triin ikka otsustas kaasa tulla. Aitäh, aitäh, aitäh teile armsad inimesed!
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar