2.jõulupüha matk Marimetsa rabas

Kell oli üsna hommik, kui Liisu hõikas perechatis välja, et õues on nii ilus ilm, kas keegi tahaks rappa matkama minna. Mul Arvo oli Sipas tünni pesemas ja ma ütlesin Liisule, et helista Arvole. Ja siis juba Liisu kirjutas, et kell 12 on väljasõit Marimetsa rabarajale. Ja siis juba helistas Arvo, et kell 12 on väljasõit Marimetsa rabarajale :) Leppisime Arvoga kokku, mis ma ära teen selleks, et minna ja ma asusin ettevalmistusi tegema. Leib soojaks ja termokaussi, juust, või, kohvi... No nagu ikka ennem väljasõitu, aga tavaliselt teeb neid asju Arvo. Et mitte aega raisata ja kohe saaks minna minema, kui ta tünni pesemast tuleb, siis tegin seekord ettevalmistused mina. 

Ilm oli fantastiline :) Päike paistis, tuult ei olnud, midagi ei sadnud. Kusjuures ma just hommikul, kui käisime Arvoga Mirat jalutamas, mõtlesin, et nii ilus ilm on, kahju, et meil mingeid matkaplaane pole. Haakisime veel endaga kaasa Marguse ja vend Aivari ning sõitsime Marimetsa. Ja siis saime peaaegu südari, sest parklas ei olnud vaba kohta autode jaoks. Seal oli nii palju inimesi, et ma mõtlesin, et see torn seal raja lõpus on ülerahvastatud ja pole ruutmeetritki vaba pinda. 

Mira otsustasin seekord koju jätta, sest Marimetsas on väga pikalt laudtee ja Mira ei saa pimedana seal kõndimisega hakkama. Ja vabalt jooksma ka ei saa seal lasta, sest kõik on laukaid täis ja nii võib juhtuda, et ta satub hätta.. Sebastian ei saanud ka kaasa tulla, sest tal olid juba Robiniga teised teemad kokku lepitud. Sellest muidugi oli südamest kahju. Tundus, et ta ise ka oli natuke kahevahel, mida teha, aga Sebastian oma kokkulepetest ei tagane ja nii juhtuski, et me läksime ilma temata. 

Asusime oma väikese vapra pundiga teele. Raja algus oli jääs ja kõva, aga metsavahel oli rada porine. Mina panin naelikud jalga, mille üle mul oli väga hea meel, sest laudteed olid libedad. Jalutasime suht tempokalt, aga tegime vahepeal suitsupause, et suitsumehed saaksid kopsu rikkuda :D Laudteel tuli koguaeg inimesi vastu ja siis pidime teed andma või anti meile teed. Mul oli muidugi hea meel, et nii palju inimesi vastu tuli, sest see andis lootust, et ehk torni juures ei ole väga palju inimesi. Mina olin "karjajuht" ja seisatasin korduvalt, et fotosid teha. 

Torni juures pidasime piknikut. Kaasas oli ainult häid ja väga häid asju ja peaaegu kõik sai otsa ka. Seal lagendiku peal oli natukene tuuline, aga me panime kapuutsid pähe ja ei lasknud end häirida. Rabajärvele saab ka nüüd ringi peale teha, sest sinna on laudtee ehitatud. Rahvast oli vähe ja saime täitsa rahulikult piknikut pidada. Värske õhk ja liikumine oli kõik näljaseks teinud. 

Kokku kõndisime 9,1km. Liisu tahtis vahepeal kukile saada, sest jalad olid nii väsinud, aga pidi ikka oma jalaga hakkama saama :D Ja põis on tal ka hernetera suurune... Viimane kilomeeter tundus juba maailmatuma pikk, aga parklasse me jõudsime. Just siis, kui hakkas hämarduma. Oli väga mõnus 2.jõulupüha rabamatk. Nii tore, et Liisu selle välja hõiskas :) Ja üldse oli kuidagi nii tore. Nii palju ajasime juttu ja tegime nalja, koguaeg sai naerda. Nii tore, et Aivar ka ikkagi haakus :) Me pole temaga peale Hobulaiut üldse midagi koos teinud, sest ta on koguaeg Soomes olnud. 

Aitäh Liisu, et ajasid meid toast välja! Rada oli küll võibolla natukene pikk kummikutega matkamiseks, aga tegelikult oli ju tore. See oli ilmselt selle aasta viimane matk, sest seda aastat ongi veel ainult viis päeva järgi. Koju jõudes selgus, et Arvol on palavik... Ussi aasta võtab veel viimast... 

Aitäh kõigile! Ja Margus, tahtsin öelda, et mul on väga hea meel, et Sa ikka meiega koos erinevaid asju ette võtad. Vaatamata sellele, et emale see väga ei meeldi. Et Sa ikka tuled ja oled :) See on nii oluline ja nii tore. Meil on ikka väga palju ühiseid elamusi ja kogemusi. 

Nüüd on küll kõik jõulutegemised läbi, homme algab argipäev. Ja just need väikesed asjad annavad jõudu igapäevaste asjadega toime tulla. Järgmiste koos tegemisteni!

Teie Ennike