Sahver ja "Saunaeide tõde ja õigus ehk täisõiguseline inime"

Ma tundsin juba pikka aega puudust sellest, et me ei olnud Arvoga midagi kahekesi teinud. Koguaeg teeme asju kõik koos - lapsed, sugulased, kassid ja koerad :) Koos on muidugi äärmiselt tore, ega ma sellele vastu vaidlegi, aga ma tahaksin mõnikord olla ka Arvoga kahekesi. Kasvõi selleks, et ei peaks vastutama ega muretsema ühegi üleliigse asja eest. 

Kuna Arvo korraldatud toredad asjad eeldavad militaarpükse ja seljakotti, siis vastukaaluks pakun talle aegajalt võimalust panna jalga viigipüksid ja aidata naisele mantlit selga. Kutsusin teda Sahvrisse sööma ja Linnateatrisse etendust vaatama.

Sahver on Tallinnas asuv söögikoht, mis jääb meile teele, kui suundume Linnateatri poole. Kuna mul ei ole eriti Tallinna söögikohtade headuse kohta infot, siis läksime täiesti pimedalt. Miljöö on Sahvris hubane ja ilus. Kõik detailid on läbi mõeldud ja värvilahendused mahedad. 

Arvo sõi "Veisefilee veinikastme praetud kuningserviku, spargli ja kartuligratääniga" ja mina sõin "Pardifilee kartuli-bataadipüree spargli ja kirsstomatiga". Praad oli piisavalt suur, aga midagi oli natukene nagu puudu. Arvo liha oli pehme ja mahlane, veinikaste andis lihale väga mõnusa maitse. Minu part oli natukene vintske ja pisut mage, aga siiski maitsev. Ma kipun erinevaid söögikohti Põhjaka mõisaga võrdlema, aga ma ei tohiks seda teha. Tegelikult oli söök väga hea ja ma oleksin nõus sinna vabalt uuesti minema. Magustoiduks sõime "Pavlovat vahukoore-kohupiimakreemiga" ja see oli just nii hea nagu me lootsime :) Maiasmokad, nagu me oleme :) 

Hobuveskis käisime vaatamas Kammerteatri etendust "Saunaeide tõde ja õigus ehk täisõiguseline inime". Lavastaja Merle Karusoo, saunaeit Katrin Saukas ja SaunaMadis Indrek Taalmaa. Põhimõtteliselt oli tegu ikkagi monotükiga, sest Saukas rääkis 1,5 tunni jooksul ära kõik, mis Tammsaare "Tõde ja õigus I" on ära rääkinud. Saunaeide vaatevinklist. Sai peksa ka oma saunaMadise käest, et pererahva asjades sorkis ja see oligi Taalmaa osa näidendis. Minu kõrvu jäi kummitama, kuidas armastust Vargamäele ei tulnudki... Ja mõtlesin, kuidas see on tegelikult nagu elus eneses.  Teed tööd, palju tööd, töötad ööd kui päevad, muudkui töö... ja pole aega armastadagi...

Kas ühe laulu pärast võib sedasi karistada? Ega mina seda üles ei tähendand! Ja mis seal valesti on? Kõik puha sula tõsi.

Tulid siia Krõõt ja Andres.
Vargamäele, kihvtitud kohta.
Võtsid ligi Mari ja Jussi.
Mari võttis Jussi ära.
Surm võttis Krõõda ära.
Andres võttis Mari ära
ja Juss poos enda kuuse otsa.
Nii see oli ja nii see jeab, ega’s änam muuta ei saa.
Mina olen reakind ainumasti sulatõtt.

Arvo jaoks oli see vast pisut igav etendus, sest ta ei ole Tõde ja õigust lugenud. Ja kui päris aus olla, eks talle meeldivad komöödiad kõige enam. Aga ta oli vapper ja ta oli väga vaimustuses selles ära etendatud töös, mida Saukas tegi. Rääkida 1,5 tundi mingis kummalises eesti keeles, sekka laulud ja luuletused - tunnustust väärt! Mulle meeldis etendus väga, meeldis just selle eheduse ja lihtsuse tõttu. Meeldis nii väga, et mu öökapiraamat on alates eilsest "Tõde ja õigus I" :) 

Hea on  vahepeal kahekesi olla. Lapsed on juba nii suured, et me peaksime seda rohkem harrastama, sest minu meelest on see äärmiselt vajalik. Et oleks ikka armastus...siin palvemajas...