Juba mitu kuud tagasi ostsime Endla teatrisse etendusele "Hotell laibaga" piletid. Õigemini mina ostsin endale, Arvole ja Sebastianile. Ja siis ühel koosviibimisel tuli see jutuks ja Liisu ostis samale etendusele piletid endale, Raivole, Triinule ja Marekile. Ja siis muidugi tuli arutelu, kuhu sööma minna ennem etendust, mis pika arutelu käigus veel nädal ennem sündmusi leidis oma loogilise lahenduse ja valituks jäi Ammende Villa restoran.
Eile oli siis see tore päev, kui kõik need head asjad juhtuma hakkasid, kuid kõik ei läinud nii nagu plaanitud. Triin ja Marek jäid haigeks esimesel jõulupühal. Ja siis jäid haigeks Liisu ja Raivo kaks päeva ennem etendust. Ja siis jäin mina haigeks päev ennem etendust. Liisu sai end enam-vähem jonksu, aga Triin, Marek ja Raivo pidid kahjuks meie ühisest väljasõidust loobuma. Minul oli hetk ennem väljasõitu 38,5 palavik.... aga ma tahtsin nii väga minna, et ei hoolinud sellest sugugi. Kuigi ma pean tagant järgi ütlema, et peale õhtusööki mul oli küll selline tunne, et tahaks koju voodisse, aga siis ma võtsin rohtu ja Liisu andis enda sooja salli mulle ümber ning etendus oli nii hea, et polnud aega mõeldagi voodi peale.
Läksime siis Arvo, Sebastiani ja Liisuga Ammendesse. Kõik oli nii ilus! Tuledesäras ja pidulik ja helge ja valge. Kõige ilusama kuusega, mida ma elades näinud olen, kuigi Arvo ütles mulle täna, et see oli hoopis nulg. Ja siis tegi kelner sellise vopaa, et Liisu jaoks võrdus see sellega, et ta enam kunagi Ammendesse sööma ei lähe. Tundes Liisut, siis nii on ka ilmselt. Arvo ja Liisu soovisid veini ja kelner tuli pudeliga, kallas Arvole maitsmiseks, ootas, Arvo ütles, et talle sobib ja siis kelner läks ja valas Liisule veini.... Liisu ütles, et see võrdub tema jaoks šovinismiga ja ta oli sellest tegelikult lõpuni välja pisut häiritud.
Asja hea külg on see, et toidud olid väga maitsvad. Mina, Sebastian ja Liisu sõime pardifileed ning Arvo sõi hirve. Isegi tatti tilkuva ninaga oli maitseelamus väga hea. Ma ainult ei jaksanud kõike ära süüa... Sebastian üllatas meid, öeldes, et spargel on isegi päris maitsev :) Ta sõi kõik ära, välja arvatud porgandipüree. Arvo hirv nägi fantastiline välja ja kui veiniklaase poleks ees olnud, ma oleksin kindlasti seda maitsenud. Ma algul natukene pelgasin, sest keegi ei küsinud, milline peaks olema liha küpsusaste ja ma oma vaimusilmas juba nägin sellist tugevalt roosat pardifileed, aga ei, kõik oli mall ja liha oli hästi küpsetatud ning tõesti oli väga maitsev.
Koka tervitus |
Maitsevõid |
Rukkileib, karask ja kõrvitsasai |
Dessertidest olid meie lauas kõik pakutavad olemas. Mina sõin fondanti, Arvo ja Liisu sõid kreembrüleed ja Sebastian võttis tohutu riski tellides ahjujäätise. Väga head magustoidud olid! Ja suurim üllataja oli jällegi Sebastian, kes kiitis enda magustoitu korralikult. Tema toidumaailmas on toimunud üsna suur hüpe. Ta julgeb järjest enam teha riskantseid valikuid, proovides üht ja teist asja. On vist suureks kasvanud... Minu fondant oli seest liiga kuiv, see peaks voolama, kui lusikaga sinna sisemusse sukeldud, aga mul ei voolanud midagi. Maitse oli siiski väga hea. Arvo ja Liisu said kaks erineva maitsega kreembrüleed ja jäid väga rahule.
Ma peaksin ütlema, et koka vahetus on Ammendele andnud uued maitsed, mis ei ole nii udupeened ja sobivad kõikidele maitsetele. See kuusevõrse jama hakkaski juba ära tüütama ja no andke andeks, aga siin mõni aeg tagasi pakutud sparglijäätis oli kõike muud, kui hea. Nüüd olid söögid väga maitseküllased, samas lihtsatest toorainetest ja mitte liiga udupeened. Mulle meeldib, kui ma näen ja saan aru, mida ma söön.
Jõime veel ühed kohvid aja veetmise mõttes ja läksime Endla teatrisse, kus seekord oli vaatamiseks "Hotell laibaga", mille lavastaja on Enn Keerd. Osatäitjad olid Kadri Rämmeld, Lii Tedre, Carita Vaikjärv, Tambet Seling, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Indrek Taalmaa ja Ireen Kennik. Antud etendus valiti 2021 aastal publikulemmikuks ja ma ausalt öeldes ei imesta. Pole tükk aega nii head etendust näinud, mis isegi minusuguse pani naerma. Uskumatu, et surmaga on võimalik sellist komöödiat teha ja etenduse lõpp ei olnud absoluutselt ka ette aimatava, oli hoopis äärmiselt üllatav. Mõrvarite eneseabigrupi viis liiget - endine baaridaam Pretty, koleeriline kokk Horst, idealistlik Jayashree, koristamisraevus Ingolf ja hajevil Tädike - sööstavad oma elu suurimasse seiklusse. Nad avavad hotelli Õnnelik Viis, millele loodavad hotelliliidult saada viis tärni. Avamisärevusele lisab vürtsi tõsiasi, et hotelli esimesteks külastajateks on eneseabigrupi endine psühholoog ja tema abikaasa, aga tõeliselt läheb olukord üle käte siis, kui tärnide arvu üle otsustava inspektori saabudes avastatakse fuajeest laip. Järgneb tempokas peitusemäng, kus igaüks on mõrvarina kahtluse all, kuid ühise eesmärgi nimel tuleb siiski kokku hoida. See, milline on lõpplahendus, üllatab Sind kindlasti. Nii et - mine teatrisse! See on seda väärt!
Oli tore õhtupoolik vaatamata sellele, et ma olin ikka täitsa haige. Lisaks viirushaigusele, olen viis päeva selili olnud neerudega, mis vaevab mind palju rohkem kui see viirusinfektsioon. See, kas ma olen homme, aasta viimasel päeval, üksi kodus, selgub homme....
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar