Mõnikord on nii, et hakkad suure hurraaga midagi nokitsema ja siis selgub, et kuidagi ei edene. Alustasin eelmisel talvel endale salli kudumist. Siis, kui termomeeter üle miinus 17 kraadi väga ei näidanud. Nii kohutavalt külm oli koguaeg, et ma mõtlesin, et ma mul on vaja ühte eriti pikka ja eriti sooja salli, sest kui Sa oled korteris koeraomanik, siis Sa pead iga ilmaga õues käima. Ja no ma käisin ka ja muudkui mõtlesin, et salli oleks vaja :D Aga ei edenenud. Muudkui lükkasin edasi. Talvest sai kevad ja kevadest suvi ja suvest juba tahab vägisi sügis tulla ja kaugel see uus talvgi enam on. Ja siis ma ühel suvepäeval võtsin end kokku ja kudusin selle pika ja tüütu salli valmis. Ja jätsin selle nii umbes kuuks ajaks nurka seisma, sest ei viitsinud viimistlemisega tegeleda. Kaks sallipoolt oli vaja kokku silmata, sall ära pesta ja siis venituse alla panna, aga muudkui lükkasin edasi, sest koguaeg oli midagi huvitavamat teha, midagi vajalikumat vaja teha või lihtsalt ei olnud mingit tahtmist selle pikaleveninud salliga tegeleda. Ja siis nüüd esmaspäeval ma otsustasin, et aitab jamast. Muudkui koon siin teistele ja koguaeg on midagi varrastel, aga enda salli valmis ei saa... Ja siis ma silmasin selle salli ära, pesin puhtaks, venitasin ära ja pildistasin üles. Oi, kui soe ja suur see on :) Põhimõtteliselt ei võtnudki kaua aega - peaaegu aasta :D
