Sõprus

Ma ei tea, kuidas meie sõprus Ruthiga alguse sai... Ma mäletan teda esimest korda rehabilitatsiooniplaani koostamisel, kus mulle tekkis esimene lootusekiir, et äkki kõik seoases Robini ja kooliga ei olegi nii võimatu, kui mulle oli juba pikemat aega tundunud. Mul tekkis lootus, et Ruth aitab meid. Kuid tõenäoliselt jäid Ruthi käed lühikeseks, sest agoonia jätkus. Järgmine kord, kui ma Ruthi mäletan, on seotud Kasti lasteaiast Sebastianiga sobitusrühmas käimisega. Ja uskuge mind - ma ei pidanud Ruthi oma sõbraks. Ma ei pidanud seal kedagi oma sõbraks.... Ma pehmelt öeldes oleksin tahtnud võtta oma isevärki lapse ja põgeneda nelja tuule poole, sest... asi ei olnudki ju ainult meie isevärki lapses, vaid minu võimetuses olla koostöövalmis ja lootusrikas. Ma olin sellel ajal väga hädas iseendaga ja kogu see lasteaia värk ajas mind lihtsalt hulluks. Ei saanud siis meist Ruthiga sõpru. Kohe üldse ei saanud....

Järgmine asi, mida ma mäletan, on see, et me sõitsime Ruthiga koos Teeme TeistMoodi Käsitöösalongi. Ma ei mäleta enam, mida meisterdama. Ja ma ei mäleta seda ka, kuidas me niimoodi kahekesi koos sinna sattusime või üleüldse ühte autosse mahtusime. Ma tean, et inimese üle ei tohi otsustada esmamulje järgi, kuid ma olen praktikas väga vilets. Minu jaoks oli Ruth liiga konkreetne, karm ja liiga otsekohene. Minu habras hingeke ootab inimestelt leebemat suhtumist. 

Ometigi said meist Ruthiga sõbrad. Ja tema pealtnäha karmi ja konkreetse kesta all on peidus suur ja armas inimene, kes on valmis südaöösel sõitma Sinuga Tallinna EMOsse, kuigi tal on järgmine päev tööpäev. Ta võib nädalateks ära kaduda, olla omaette, kuid ma tean, et ükspuha, millal ma teda vajan, on ta olemas. Ta on emotsionaalne ja soe... isegi, kui see ei paista alati välja. Ja ta on üks väheseid inimesi, kes kõik mu kiiksud üle elab ja mind vajalikul moel ja momendil aidata oskab. Ta on hakkamist täis ja kui ta on midagi pähe võtnud, siis nii see asi olema hakkabki. 

Mul ei ole siin Märjamaal ühtegi sellist sõpra rohkem. Mul on tuttavaid ja neid, kes mingi aja tunnevad mu vastu huvi ja siis kaovad nelja tuule poole. Mul on inimesi, kes fb-s mulle õnne soovivad, teadmata, et sünnipäev on üks õudne päev õudsate mälupiltidega. Aga kui ma olen hädas ja mu pere ei saa mind aidata, siis on alati olemas Ruth. Mitte lihtsalt fb sõbrana... reaalselt olemas. 

Me oleme palju selle väikese sõpruse jooksul, mis meil on, ära jõudnud teha, käia ja näha. Mitte ükski minu sõpradest ei ole mulle nii paljut pakkunud kui Ruth. Ja veel tänagi, aasta viimastel päevadel me läksime koos Susla lõkkeplatsile, kus keetsime glögi ja sõime kooki küünlavalgel, sest... Nii lihtsalt on tore :) Ruthiga koos :) Hästi väikselt kirjutan, et tegelikult oleks pidanud sooja teki alla olema ... 

Ma olen tänulik saatusele, et ta mind Ruthiga kokku viis. Ma pole võibolla parim sõber, kuid mul on peale pere kindlasti üks sõber, kes on alati olemas :) Aitäh Sulle, armas Ruth, kõikide nende käikude ja olemiste eest. Nende koosveedetud aegade eest! Selle eest, et Sa oled olemas ja ikka jälle mind koduuksest välja vead :) Sa oled mulle väga, väga kallis!

 

Sinu Ennike