pühapäev, 27. juuni 2021

Robini vöö

See meie vanem poeg on üks täiesti isevärki sell. Päriselt ka. Ma vahel mõtlen, et kuidas ta selliseks kasvas. Selliseks eraklikuks metsas müttajaks, kes huvitub nugadest, kirvestest, igasugustest nahk-kotikestest, pudi-padist. Tal on olemas isegi oma isiklik meditsiinikott, mis on täidetud täpselt nii nagu ta arvab, et olema peaks. Ta võib tunde garaažis nokitseda ja näiteks valmis teha kitsesarvest kaelaehte või pullisarvest rummi joomise toobri. Minul on ka kaelas tema tehtud ehe, mis kaitseb mind. Mul on see koguaeg kaelas, ainult pesemise ajaks võtan ära. Kui ta oma esimest kirvest valmistas, siis mul isegi oli kuidagi hale teda vaadata, kuidas ta istus seal garaaži ukseaugus ja lihvis. Isa ütles talle mine Tallinnasse Mardi juurde, hängige, mine omavanuste sekka. Robinil oli täiesti kamakaks ja ütles, et teda ei huvita. Ta ootab pigem Marti maale, et siis koos metsa või Sippa minna. Ta on ülikannatlik ja järjekindel oma asju tehes. Ma ei teagi, kui kaua ta oma kirve vart lihvis ja ma nägin, kui kannatlikult ta pullisarve keetis ja siis lihvis. See oli ikka suur suur töö. 

Seetõttu ei tundunud mulle ka väga imelik, kui ta mulle siis, kui ma kudusin Anne vööd, ütles, et ta tahab ka endale vööd. Aga musta ja valgega. Ma ei lasknud endale kaks korda öelda ja kudusingi Robinile musta ja valgega Märjamaa peenikese kirivöö. Maret aitas mul vöö raamile panna, sest mul oli tervis nii halb, aga kui mul tervis paremaks läks, kudusin rõõmuga seda vööd. Peale nii raske vöö, nagu Anne oma oli, oli lausa lust seda kahevärvilist vööd kududa. 


Ühe korra läks üks valge lõim katki ka, aga ma oskasin selle ise korda teha, sest nägin Anne vöö juures, kuidas Maret seda tegi. Natukene käed värisesid küll ja mõtlesin, et kas saan hakkama, aga sain küll. 

Ilus vöö tuli. Ma olen sellise õigete värvidega ka teinud, kuid see must-valge on kuidagi nii eriline ja omanäoline nagu Robingi on. Vööl on ühes kohas aps ka sees, aga ma pole kindel, kas keegi sellest aru saab. Mina ise tean, et on, aga käsitöös ei ole defekte, on efektid :) Robinit minu aps ei häiri, kasutab vööd noa kandmise eesmärgil. Ma alguses arvasin küll, et ju see vöö seisma jääb, aga ma eksisin. Vöö leiab kasutust. 

Aitäh Robin, et tahtsid. Sulle on alati väga hea asju teha, sest Sa päriselt ka kasutad neid asju, mida ma Sulle teinud olen. Loodan, et Sul tuleb varsti jälle mõni hea mõte, mida teha. Teen rõõmuga :)


Teie Ennike

3 kommentaari:

  1. Vöös on vead nii loomulikud! Ma olen üsna omajagu muis.ee lehel vööde pilte vaadanud ja mustreid üles kirjutanud, isegi neil väikestel osadel, mis vööst nähtavad, on vigu. Kui ma vööd teen, siis ma vea pärast ei muretse, kui just terve rida vale ei tule. Järjehoidjateks tehes ikka parandan väikeseid asju ka, see nii pisike asi, et võiks ikka ilma :)
    Mustvalge on ilus, kunagi ma ka jõuan sinna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! See must-valge on kuidagi nii mehelik ja sobib Robini olemusega väga hästi kokku. Eks ma harutasin ka vöö käigus par korda mõne rea lahti, aga see harutamine on selline pusimine, et anna olla. Kuna märkasin viga liiga hilja, siis jäigi aps sisse. Järjehoidjale vist tõesti ei saa jätta, see paistab kohe silma. Ma ostaks Sinult ühe järjehoidja hea meelega....

      Kustuta
  2. Hmm, mul on praegu pakkuda ainult Viru-Nigulat, Väike-Maarjat ja Tartut...
    Ma võin Sulle valikust pildi saata pärast seda, kui üks kingitusesaaja on oma Tartu välja valinud.
    Kui aega saan suureks tööks, siis läheb Viljandi üles aga selle valmimine võtab aega :)

    VastaKustuta