Pühajärve SPA

Me käisime jälle Pühajärve SPAs, juba kolmandat korda. Tegelikult saigi meie SPAlembus alguse Pühajärvega ja vaatamata ohtratele viperustele sel aastal meie arvamus pole muutunud - Pühajärvel on mõnus. 

Tegelikult sai kõik alguse sellest, et poistel hakkas kevadvaheaeg, reedel oli Anne ja laupäeval minu sünnipäev. Ja kui kõik need asjad kenasti kokku panna, siis oligi kõige õigem minna puhkama ja eemale kodustest töödes ning kui nüüd täiesti aus olla, siis mul on sünnipäevaga seoses teatav paanika - ma parema meelega olen sugulastest eemal :) 

Minu sünnipäev oli sel aastal mitmes mõttes väga eriline. Elus esimest korda ärkasin ma selle peale, et mulle toodi küünaldega tort. Meie Robini kuuldes ei tohi eriti midagi rääkida, sest ta salvestab kõik ja püüab maailma muuta - emasse. Ma ei mäleta oma lapsepõlvest mitte ainsamatki sünnipäeva, püüan meenutada, aga mida pole, seda pole. Ma ei tea, kas mind äratati kuidagi erilisemalt, kas oli tort ja küünlad, kes käisid külas - mitte midagi. Robin muutis midagi olulist - tordi ja küünlad. Igatahes oli hotellituba tossu täis ja soov sai soovitud :) Ma loodan, et läheb täide ka.

Arvo aga võttis eriti suure riski, kinkides mulle luksusliku šokolaadihoolitsuse. Kui ma seda esimese hooga nägin, tõmbas mul seest kokku, sest ainuüksi see hoolitsuse nimetus tõi mu silme ette pildi, kuidas keegi võõras inimene hakkab mind puudutama. Otsisin kohe internetist üles, mida täpsemalt see hoolitsus endas sisaldab ja tundsin, kuidas süda hakkas kolm korda kiiremini lööma. Tagantjärgi võin öelda, et antud paanikaks polnud mingisugust põhjust. 

Hoolitsus iseenesest sisaldas naha koorimist, üleni šokolaadi sisse mudimist ja kreemitamist. Mu nahk pole vist kunagi nii pehme olnud, kui peale seda 75 minutit. Pean muidugi täiesti ausalt tunistama, et ega ma seda 100% ei nautinud küll, kuid see oli siiski nauditav. Kõige parem oleks muidugi olnud, kui Arvo oleks seda teinud, kuid tegelikult polnud selles võõras naises ka midagi hullu. Kogemus kui selline oli väga huvitav ja järgmine kord ma tean, et minuga ei juhtu midagi hullu, kui kogenud massöör mind puudutab. Alguses olin küll väga suures pinges, kuid igatahes sain ma selle kogemuse omandamsiega hakkama ja järgmine kord ma ei karda. Ma arvan :) 

Muidu veetsime oma päevad soolakambris, vesivoodites, bowlingus, jalutades, poisid käisid ratastega sõitmas, ujudes ja süües.

Ma mõtlesin tükk aega, kas ma kirjutan meie viperustest ka, aga otsustasin siis, et kuna Pühajärve SPA vabandas ja asjad korda ajas, siis jäävad viperused meie teada. Tegelikult on ju Pühajärvel tore ja see ongi kõige tähtsam. Mida ma aga õppisin - broneerides peab olema ikka väga, väga hoolas, et ei tekiks segadusi ja seda hoolsust peaks jälgima nii klient kui asutus. 

Poistele väga meeldis ja nad jäid oma väikese puhkusega väga rahule. Nagu ikka oli söögiprobleeme (Sebastianiga seoses) ja nahaprobleeme (Sebastaini atoopiline nahk läheb juba peale esimest kokkupuudet klooriveega täiesti kärna) ja eksimisprobleeme (ma ei suuda absoluutselt orienteeruda), kuid kõik probleemid olid ületatavad ja mida enam aastaid edasi, seda paremaks kõik läheb. Sebastian leiab paljude söökide seast enda jaoks midagigi meelepärast ja kreemid leevendavad nahka ja ma olen aru saanud, et mul tasub pere ligidusse hoida, kui ma ei taha eksida :) 

Pühajärve üks väga suur pluss on imemaitsvad söögid. Sealne üks miinus on nats ebahuvitav ujula. Minu pere saab muidugi hakkama, sest Märjamaal on sama ebahuvitav ujula ja meile ei valmista mingisugust raskust lihtsalt 20 otsa edasi-tagasi ujuda, kuid see kõik pole pooltki nii tore, kui näiteks Laulasmaa SPA veekeskus. 

Lõppkokkuvõttes läks kõik kenasti ning me läheme kindlasti sinna veel ja veel ja veel. Peaaegu igal minu sünnipäeval :) 

Aitäh, mu armas pere, et olete olemas :)