Olen siin varem kirjutanud tema tööõpetuse- ja kunstipõlgusest. Õigemini küll on see suuresti kunstipõlgus. Seetõttu pean talle välja mõtlema asju, mida vist tegelikult koolis pahatihti teha ei saagi. Liiga suur materjalikulu või liiga kallis tooraine. Riiklik õppekava ütleb, et I kooliastmes peab õpilastele tutvustama erinevaid materjale, pindasid, tehnikaid, töövõtteid. Ma rõhutaksin siinjuures materjale, sest üldiselt jääb see klassiõpetajate antav tööõpetusetund paberi ja paremal juhul lõnga juurde. Väikesed on kohmakad ja pläkerdavad väga palju ja lõpptulemus ei pruugi üldse nii hea olla, kui laps ise sooviks, sest raske on oma väikeste sõrmedega kõigega hakkama saada. Aga kui viitsimist ja tahtmist on, siis saab teha küll erinevad asju. Näiteks nahast võtmehoidjaid, puidust 3D puslesid, grillvardaid koos viineri sussitamsiega, nahast järjehoidjaid, riidest sokinuku või pisikese vaiba lõimida. Noh, saab teha küll, kui aega ja tahtmist on. Aga mida koolis pole? Aega...
Meil on aega küllaga :)
Ostsin talle elus esimest korda 3D puzzle. Mõtlesin, et mis see ikka ära ei ole. Huvitav ka, sest loomad talle ju meeldivad. Puidutöö, joonise lugemine, loodusõpetus (mitu jalga on ämlikul? Mis on selle konkreetse ämbliku juures valesti? Mitu silma tal tegelikult olema peaks?), kunsti alla läheb looma korralik värvimine, mis on Sebastiani jaoks maailma kõige hullem asi, sest käed lähevad ju mustaks.
Küll oli raske! :) "Oota, ma tahan puhata! Puhkame nüüd jälle natuke! Appi, nii palju on veel teha! Mu käed on mustad! Mu käed on PÄRIS mustad! Mu käed! Appi!" Ütleme nii, et paberitööd on ikka lihtsam ja vähem närvesööv teha, kuid minu jaoks on see nii igav... Ja no Sebastiani jaoks on see lausa niiiiiii igav. Muidugi me teeme paberitöid ka, sest see on üks osa kunstist ja tööõpetusest.
Kahju, et nii väikestele pole kummikindaid müüa - meil oleks pooled probleemid olemata.
Aga ämblik tuli aus ja on hinnet "5" igati väärt, isegi, kui mulle ei meeldi hindamine. Hoopis rohkem loeb mulle see, et ta õppis puidust juppe plaadi küljest kätte saama nii, et need ei läheks katki; õppis joonist lugema; õppis kahte juppi omavahel ühendama; õppis ämbliku välist kehaehitust; õppis kogu tööpinda värviga katma (siin ma pean nüüd muidugi ausalt tunnistama, et tegime koostööd, sest see oli ikka nii vastmeelne osa tööst, et mul hakkas temast hale.
Homme tuleb uues töö, sest veerand hakkab lõppema ja meil on kuidagi viletsad lood - hindeid pole nii palju, kui vaja. Kuna ta veel kooli ei saanud, siis kasutame aega ratsionaalselt.
Neid puidust 3D puzzlesid aga soovitan soojalt alates vanuses 8-9 (mõni saab kindlasti ka varem hakkama), sest need on tõesti arendavad ja kuigi loominguline olla ei saa, siis jooniste lugemisoskus on ka väga tähtis oskus.
Head meisterdamist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar