Vaata, Madlike, lund sajab!

Astrid Lindgreni „Vaata, Madlike, lund sajab!“ on lugu perekonnast. Emast, isast ja lastest. Jõuludest ja kokkuhoidmisest, tülidest ja kadedusest, üksindusest ja hirmust. Sellest, et tihti võtame üksteist üsna enesestmõistetavana ja saame päriselt väärtuslikust aimu alles siis, kui tekib oht kallitest ilma jääda. Kui pisike Liisbet metsa ära eksib, on vanemate ja Madlikese mure suur!

Jõululavastus räägib  väikese Liisbeti eksirännakust talvises metsas ja tema püüdlusi tagasi koju jõuda. Mida teeb laps, kui ta on üksi? Millest mõtleb, mida tunneb? Kuidas Liisbet talvises metsas, lumetormis üksinda toime tuleb? Milliseid trikke Liisbeti fantaasia ja kujutlusvõime temaga teevad? 

Käisime Sebastiani ja õpetajaga seda etendust täna vaatamas, kuna Sebastian on väga suur Astrid Lindgreni ja tema tegelaskujude fänn. Etendus oli lühike (kõigest ubes 45 minutit) ja tabav. Tekitas tugevat lumeootuse tunnet... 

Foto internetist

Kõik on kena, aga mind närib ikkagi selline paha ussike seestpoolt ja ei saa mitte vaiki olla. Etenduses on keegi Andersson, kes sõidab saaniga poe ette, läheb käib kaupluses, ostab mitu pudelit viina ja hakkab seda juba poe ees jooma. Ise räägib või lällab või kuidas seda nimetama peakski: "Joon viina ma, joon viina!" Hakkab siis lõpuks oma saaniga oletatava kodu poole sõitma ja terve selle aja lällab oma viinast. 

Ja nüüd on see koht, kus mina ei saa aru. Mille pärast on vaja laste etendusse selline seik sisse panna? Ma ei mäleta, et oleksin Lindgreni raamatust viinajoomisest lugenud (võibolla ma peaksin seda lugu uuesti lugema, võibolla see on seal juba algselt sees....ei tea... aga eriti ei usu). Meedias näitame reklaame passiivse joomise negatiivsest mõjust lastele ja NUKUteatris etendame viinajoojast vanameest?! Vanameest, kes poe ees korgib pudeli lahti ja kallab suurte sõõmudega endale viina sisse.... Kui palju on peresid, kus lapsed näevad seda naguniigi... Ja siis lähed JÕULUETENDUST vaatama ja jälle on seal keegi vanamees, kes joob viina. Nagu mis mõttes??? Miks? Ei saa aru...

Etendus iseenesest vahva ja näitlejad noored/tublid lavaka 11. lennu tudengid ja NUKUteatri näitlejad. Soovitan minna vaatama, sobib ka väiksematele just seetõttu, et ei kesta kaua. Kuigi jah....minu jaoks varjutab selle etenduse headust ikkagi see küllaltki pikk ja lärmakas viinajoomise seik. 

Sebastian kõnnib täna mööda tuba ja ümiseb: "Joon viina, joon viina...." Ebanormaalne. Ja tema kodus ei korgita pudelit lahti. Tema ei näe oma vanemaid joobunutena, lärmakatena, lällavatena.....