Meie pere jõulud

Selle aastased jõulud tulid meie juurde jõulukaartide tegemisega.  No natukene varem hakkas muidugi päkapiku aeg, mis on tõeline naljanumber, sest vaadakem tõele näkku - meie peres ei ole päkapikuuskseid lapsi enam ammu. Eriti naljaks on number 44 sussi sisse šokolaadi panna ja teine poiss ei söö ju üldse magusat, kuid kuna poisid  nii väga tahtsid, siis saigi 24 päeva nalja tehtud ja päkakat mängitud. Küll mul on hea meel, et see aeg nüüd möödas on :) Ütlesin neile, et see oli viimane aasta - elame näeme!

Jõulud ilma kuuseta oleks nagu munadepühad ilma munadeta. Kuusevalik oli meil sel aastal üsna koomiline ettevõtmine, sest visioon kuusest oli igal ühel erinev ja väga raske oli leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Aga kuuse me leidsime, ilusa kuuse ja edasi oli vaja vaid Bossele selgeks teha, et see puu nimelt ei ole tema oma ja need munad seal puu otsas ei ole tema mänguasjad. Natuke pritsimist ja susisemist ning sai aru küll. Kuusk seisab siiani püsti, täies ilus ja rahus. 

Sama tähtis kui kuusk, on piparkoogid. Olen juba neli või viis aastat teinud piparkoogitaigna ise Nami-Nami retsepti järgi. Proovisime Lemmiku kaupluse omatoodangut ehk kohapeal valmistatud taigent ka, aga see ei kõlvanud küll kuskile. Olid lihtsalt kõvad magusad küpsised. Meil on päris isiklik piparkoogidegusteerija ja tema arvamus ühtis minu omaga. Seega me ei hakanud rohkem midagi kuskilt proovima vaid tegime oma taigna ise ja glasuuri tegime ka ise (munavalge, tuhksuhkur, sidrunihape, peedivedelikuga roosaks) ja head saidki. Täpselt sellised nagu peab ja otsa said ka nii kiiresti nagu peab, mis tõestas veelkord - väärt retsept on :) Parajalt vürtsised ja krõbedad. 

Seebu piparkoogid on glasuurita, sest talle meeldib just nii

Jõululaupäeva hommikul olid kingitused kuuse all. Poisid jäid oma nodiga väga rahule. Kuna neil kingisoove polnud, improviseerisime ise ja õnnestusime 100%. Mul on hea meel, et neil ei olnud suuri ja kalleid soove (näiteks telefon või mõni muu tehnika vidin), see näitab, et neil on jõulude mõte õiges suunas.

Jõululaupäeval tegime häid ja traditsioonilisi sööke, koogiks sel aastal Brita kook Mari-Liis Iloveri retsepti järgi ja võin öelda, et kuidagi eriti hästi kukkus kook välja (Ricotta kohupiimapastaga).  Julgen soovitada! 

Uskumatult palju rõõmu kingituste paberitest :)

Õhtul käisime kirikus ja surnuaias. Me ei ole usklikud, kindlasti mitte. Me usume ainult teineteisesse ja üksteisesse. Ometigi lisab jõululaupäeval kirikus käimine sellele päevale pühalikkust ja mis seal salata - eks meil ole ka soov poistele näidata, miks ikkagi jõule tähistatakse. Nad vigisesid meie kallal küll, aga jäid siiski  elama. Sebastian ütles, et orel on lihtsalt kohutav lällamine, aga ta elas selle vapralt üle. Mõnikord peabki viibima kohtades, kus võibolla nii väga ei tahakski olla, et õppida käituma ka sellistes olukordades, mis pole kõige meeldivamad. Kirikuõpetaja rääkis armastusest ja tõest, rääkis teistele andmisest ja iseenda elumõtte leidmisest. Tema põhisõnum oli, et meie elumõte peaks olema teistele andmine, aga ma tahaks talle natuke vastu vaielda... Teistele andes ei tohiks iseennast unarusse jätta - arvan mina. 

Tuledemeri surnuaias

Jõululaupäeva õhtul olime oma perega kodus. Onu Aivar tuli ka meie juurde ja me mängisime lauamänge, jõime glögi, ajasime juttu. Seebu sai Aivari isegi nii kaugele, et viimane mängis temaga ammuunustatud vana Kiki-Rikit :) On uskumatu, kui kergesti õnnestub Sebastianil Aivar ümber sõrme keerata - küllap nad tunnevad hingesugulust, muidu poleks see vist mõeldav. 

Vaiksed ja rahulikud jõulud olid oma pühalikkuses ja tänulikkuses. Saime ka mõned jõulutervitused. Neist kõige armsam oli poiste tehtud kaart, kus päkapikk oli sootuks käteta. See teeb mind natuke murelikuks oma väiksema lapse pärast, kuid ma pühin mure praegu ära.  Võibolla ta tõesti lihtsalt unustas....

Esimesel jõulupühal käisime vanaisal ja onu Aivaril külas ning olime niisama. Ilma kiirustamata ja paanitsemata. Tegelikult on kogu see jõuluaeg olnud justkui vaikne kulgemine. Kõik asjad on juba aegsasti tehtud saanud ja igasugused muretsemised juba varakult muretsetud. Nii saimegi jõulueelsel päeval ja jõuludel nautida rahu ja vaikust. Oma väikese pere seltsis. 

Kaunist jõuluaja jätku kõigile teile, kes te meie blogisse satute! Armastage ja hoidke üksteist!