Ma ikka teen käsitööd ka. Kui aega on ja tahtmist on. Ja muidugi, kui on kedagi, kes soovib midagi. Näiteks vesti oma lapsele või kampsunit iseendale või kampsunit iseenda pojale. Käsitöö on jätkuvalt terapeutilise toimega - absoluutselt täiesti rahustav tegevus silmade lugemine. Kui sassi läheb number, hakkad aga otsast peale ja nii ei saagi halbu mõtteid mõelda, sest koguaeg on loendamine käsil.
Jane tahtis Jakole vesti. Samasugust, mis juba varemalt olin teinud. Lugesin seda õpetust ja tundus kui hiina keel. Ma ei tea, kuidas ma neid asju üldse valmis saan, sest alati, kui ma loen alustuseks õpetuse läbi, tabab mind teadmine, et ma ei oska ju sellist teha. Muster Dropsist ja suurus 12/18kuune. Oleks võinud suurem olla, vähemasti pikkusesse, aga ehk saavad talve hakkama. Kui ei saa, pean varrastel minna laskma, sest ma nüüd kaks korda olen selle õpetuse ikkagi ju läbi närinud - järelikult, ma oskan seda vesti teha :)
Ja no muidugi mu oma armas pojake, kelle kampsuni ma ära rikkusin. Ma ei tea, kuidas, aga kuidagi sattus tema heleroheline villasegusest lõngast kõrge kaelusega kampsun tavalise pesuprogrammiga pessu ja peale pesu oli kampsun nii väike, et ei mahtunud mitte nukulegi selga. Võite vaid ette kujutada, kui palju mind selle eest siunati ja kuidas minu pesupesemisoskused seati suure kahtluse alla ja kuidas mulle päevas vähemasti kolm korda öeldi, et ma pean samase kampsuni kuduma - kõrge kaelusega ja helerohelise.
Kudusin. Kõrge kaelusega, helesinise, sest ta ise valis lõnga tooni. Lemmik kampsuniõpetus, mida ma kunagi kudunud olen (nüüdseks siis kolm korda). Õpetus on pärit Eveli sulest ja seda peaks leidma 2013 aasta Pere ja kodu novembrikuisest ajakirjast, kui mul ikka õigesti meeles on. Kui ei leia, kirjuta otse Evelile - ta on lahke inimene ja aitab Sind õpetuseni kindlasti. Kampsun ise on väga lihtne kududa ja õpetus väga lihtne jälgida. Natuke tüütud need vasakpidised keerdsilmused ju on, aga lõpptulemus on seda väärt. Tegin Sebastianile 9-10aastaste suuruse ja kampsun on talle suur. Pean vist nüüd veel ühe kuduma, neljandamat korda siis juba. Aga siin pole midagi imestada - tal on juba seitse paari samasuguseid tosse läbi kantud.... Igatahes, kui Sul on väiksemat sorti laps võrreldes eakaaslastega, siis tasub kududa pigem väiksema juhendi järgi. Muidu aga kampsun ise väga soe ja pehme ja mõnus ja mis eriti oluline - kõrge kaelusega. Lõngaks 7 veljäste villasegune lõng, mis peale pesu on mõnusalt pehme ja väga soe.
Kuna ma olen oma kollase kampsuni peaaegu lõngajääkideks kandnud, siis mul tekkis karjuv vajadus uue kampsuni järele. Ma otsisin Dropsis endale sobiva õpetuse välja, tellisin lõnga ja mõtlesin, et koon niimoodi siuh-lipsti endale kampsuni. Sellel õpetusel oli 18 silmusemärkijat! Nagu mis mõttes! Ma sain aru, et see on ilmselgelt mu võimetest ülevamal pool ja otsisin B-grupi lõngale uue õpetuse. Väljavalitut oli kerge kududa ja tänu jämedamale lõngale, sai ka hirmus kiiresti valmis. Kahjuks mul pole kedagi, kes tahaks minust ja kampsunist ühe foto teha, aga seda võin öelda, et päriselus on kampsun palju ilusam kui pildile jäi. Ja on täiesti asendamatu asi olnud terve see talv - varsti on jälle ainult lõngajäägid alles :)
Mõned kindad, sõrmikud ja sokid olen ka kudunud, aga need ei ole fotole sattunud, vaid kohe kasutusse läinud. Ehk siis - teraapia kestab. Hetkel ma heegeldan. Ühe väikese poisi rõõmuks :)
Hea, et ma ikka oskan natuke.... Ma ei kujutaks ette ka, mida ma oma eluga peale hakkaks, kui ei oskaks üldse.... Ja no need lõputud kokku loendatud silmused! Kui neid ei oleks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar