Robin kutsus meid matkama. Seoses erakordselt kuuma suve tõttu ei ole me väga palju matkamas käinud, sest ilm on lihtsalt liiga kuum selleks olnud. Kuna nüüd on natukene kuumus järgi andnud, siis oligi väga hea mõte minna matkama. Robin valis välja mingisuguse Niguli matkaraja, aga sinna oli meie kodust peaaegu kaks tundi sõitu, seega Arvo tegi plaanid ümber ja me läksime hoopis Kaismaa Suurjärve matkarajale. Meil ei olnud õrna aimugi, kas tegu on ringikujulise matkarajaga või edasi-tagasi matkarajaga või ümber järve või ...no täitsa tume maa. Kohale jõudes saime aru, et ümber järve see rada kindlasti ei lähe, sest tegu oli ikkagi, nagu nimestki järeldada võib, suure järvega. Meie tirija-koera võttis Arvo enda kanda ja me asusime teele.
Üsna raja alguses oli mingisugune puhkekeskus, kus siis vist saab mingeid üritusi korraldada. Peamaja oli ja parvesaun oli ja lastehoov oli ja veel mingid hooned, mille otstarbest ma silmaga vaadates aru ei saanud. Lastele oli küll väga äge nurk tehtud. Selline, et igav küll ei tohiks hakata ja ei olnud täitsa järve ääres ka ehk siis pisut turvalisem, kui täitsa järve ääres. Samas, mina hoiaks ikkagi koguaeg silma peal, sest lapsed on ettearvamatud.
Üsna lasteala lähedale on kaevatud tiik, kus on vette minemise kohad redelitega, aga no see vesi tundus küll selline, et meist keegi ei tahtnud sinna sisse minna. Samuti ei näinud me ühegi koha peal matkarajal, et oleks koht, kust saaks järve minna. Ehk et ujumas jäi käimata, sest me ei leidnud seda kohta, kust vette saaks. Kõik oli kõrkjatest ümbritsetud ja me ei söendanud täiesti tundamtus märkimata kohas vette minna.
Rada oli mõnusalt lai. RMK rajad on sellised kitsad, et koeraga on üsna raske seal liigelda, aga sellel rajal oli ruumi küllaga. Rada viis läbi kasesalu ja männimetsa, kus oli palju mustikaid ja murakaid. Kuskil maal oli puhkekoht, kus oli tehtud ka lõket, aga praeguses olukorras on lõkke tegemine täiesti välistatud. Meil olid kaasas ainult sellised asjad, mis tuld ei vajanud. Raja lõpus oli torn. Minu meelest kohe, kui ma sinna peale astusin, siis see tundus selline...kipakas... Astmed olid kitsad ja kuidagi valesti. Ronisime üles ja siis Mira libastus ja kukkus ühest astmevahest läbi. Jäi maa ja taeva vahele kõlkuma. Õnneks Robin reageeris ülikiiresti ja sai koera tagasi torni tõstetud, aga Mira enam tornis olla ei tahtnud. Ma imestan siiamaani, kuidas tal need traksid üle pea ei tulnud....ta vahel vupsab niisamagi neist välja. Sellel tornil ei olnud vaheplatvorme ehk siis ta oleks täitsa ülevalt täitsa alla kukkunud. Ma arvan, et see oli Mira kolmas sünnipäev.... Inglid olid kohal ka seekord. Sebastian oli sellest kõigest ikka väga häiritud, veel õhtul Sipas küsis Miralt, mis juhtus tornis... Endal võttis ka seest ikka täitsa õõnsaks. Igatahes kavatsen edaspidi oma sisetunnet usaldada ja igale poole kipakatesse tornidesse koeraga ei lähe.
Tagasiteel korjasime mustikaid ja murakaid. Robinil oli üks parasjagu nii suur veepudel kaasas, et saime korjata nii palju, et saaks kodus teha muffineid. Nii juhtuski, et kokk sai möllata ja valmistas Sipas meile maitsvaid mustikamuffineid. Lausa nii maitsvaid, et varas koer varastas kaks muffinit ja sõi need ära ning siis pidi öö otsa oksendama ja pasandama... Ma nüüd hoian hinge kinni, et tal sellest kõigest sooltepõletikku jälle ei tule. Aga muffinid olid head! Koera arvates ka :)
Selline natukene ekstreemne matkamas käimine. Lõpp hea kõik hea, ma loodan, kuigi praegu on Mira küll suht loid. Aga see võib olla sellest, et ta öösel mitmeid kordi oksendas. Minu ärkvel oleku ajal ta oksendanud pole. Loodame, et mustikamuffinid on välja tulnud ja tervis paraneb. Süüa ta täna igatahes ei saa...
Kokku kõndisime 5,25km, mida oligi just parasjagu kuuma ilma jaoks. Ühtegi torni küll tükk aega näha ei taha. Küll mul on hea meel, et tegu oli õnneliku õnnetusega. Ja no Robinit ärge jätkuvalt tähele pange - palun tee normaalne nägu pähe, ma teen ühe ilusa foto ja siis ta ütleb, et ikka saab teha nii ning siis teeb nii veidraid asju, kui vähegi saab. Aga no peaseegi, et tore on. Ma arvan. On, mida lastelastele näidata :)
Uuesti sinna rajale ei läheks, kuigi raja mõttes oli rada äge, aga no see torn..... Miral neid sünnipäevasid ikka jagub....
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar