Kolm kampsunit

Ma olen sõiduvees. Pole juba ammu nii palju käsitööd teinud, kui viimased kolm kuud. Sellel on mitmeid põhjusid, kuid kõige suurem põhjus on ikkagi see, et käsitöö on minu jaoks terapeutiline. Ma olen omadega kuskil väga heas kohas neid silmuseid lugedes, mustirt jälgides, sõrmede töötades. Ja no jalgpall oli ju ka ja mis Sa jalkat vaadates ikka muud teed, kui kood kampsuneid :) 

Esimene kampsun, mis valmis, oli mulle endale. Täiega lihtne kudumine ja mingit mustrit väga jälgima ei pidanud. Kampsun on kootud ülevalt alla ehk siis ühtegi õmblust pole. Kõik on ühes tükis. Kahjuks ma ei mäleta, mis lõngaga oli tegemist, aga igatahes on see A-grupi lõng ehk peenike. Tõenäoliselt mingi Merino, aga täpselt ei tea. See on selline natukene õhem kampsun, sobib väga hästi jahedatel suvepäevadel selga tõmmata. See kampsun valmis tegelikult mõni aeg tagasi, aga mul polnud nööpe ja siis ta jäi seisma garderoobi. Nüüd suures kudumistuhinas tellisin erinevaid nööpe ja sain kampsuni ära lõpetada. 

Järgmiseks kudusin beebikomplekti müügiks, mida pole veel õnnestunud maha müüa ja siis tulid süümekad. Ma polnud Kristi Miale midagi teinud. Kohe mitte midagi ja ma mõtlesin, et selle vea ma pean küll ära parandama. Mänguasja ma ei tahtnud teha, sest ilmselt tal on neid juba lademetes, aga ühet heast soojast kampsunist ei ütle ju keegi ära ja nii ma kudusingi sellise miniatuurse beebikampsuni, mis sobib kanda 3-6 kuud. Lõngaks oli Baby Merino väga pehme ja siidine lõng. Kampsun tuli väga soe ja ilus. Mulle hullult meeldib see passe muster, millele ma esimse hooga selga ei saanud, kuid lõppkokkuvõttes on väga omapärane. Ka see kampsun on kootud ühes tükkis ehk ülevalt alla. 

Samal ajal, kui Mia kampsunit kudusin, ketras peas, et mis järgmiseks saab. Ilma käsitööta jääda ei tahtnud, aga ühtegi väga head mõtet ka ei tulnud. Mingil põhjusel viskas Facebook mulle ühe Dropsi kampsuni seinale ja mulle see nii hullult meeldis, et tellisin lõnga ära ja teadsin, et koon endale veel ühe kampsuni. Lõngaks oli Drops Air, mis on äärmiselt pehme C-grupi lõng. Kampsun edenes kiiresti, sest lõng on suht jäme, aga see pitsiline passe ajas mind küll hulluks, sest koguaeg läks valesti ja pidin harutama. Mõtled küll, et lihtne muster, aga üks vale silm ja kogu pits on kiivas. Mõtlesin juba vahepeal, et võtan mingi uue mustri, aga siis kutsusin ennast korrale, et ei saa nii lihtsalt alla anda ja sain selle passe ikka tehtud. Tuli eriti soe ja ilus kampsun. Värv on nats kahtlane, eksole, aga selline ta sai. Kirjas oli, et Marmor roosa. Ma täpselt ei kujutanud ette, mis see endast kujutab ja kui lõngad kätte sain, siis mõtlesin küll, et eiei, see pakk läheb tagasi, aga siis proovisin kududa ja mulle ikkagi meeldis. Tagasi ei läinud midagi ja kampsun on tegelikult ilus sellest lõngast. Sellel kampsunil on väga mõnus topelt krae, ma polnudki sellist varem kudunud. Ja kootud on ülevalt alla ehk mitte ühtegi õmblust. 

Nüüd on kõik kampsunid valmis ja mul oli kerge paanika, mis edasi, sest midagi ma pean tegema. Hakkasin vaipa heegeldama, müügiks. Lootuses, et läheb kaubaks. Eelmised kaks on endale ju omaniku leidnud, küllap lõpuks leiab see vaip ka. Mulle väga meeldib kampsuneid kududa, rohkem, kui midagi muud, sest alati on nii põnev, mis välja tuleb, kuidas sobib ja kas meeldib. Pildi pealt vaadata on üks asi, aga selga panna ikka hoopis teine asi. Sinine kampsun on igapäevaselt kasutusel, roosa ootab jahedamat ilma (ei, ma ei oota sügist... ega talve...). Ma olen ikka nii tubli, et ma viitsin ja tahan käsitööd teha. Meie suurest perest pole mitte keegi peale minu selle pisikuga nakatunud. Minule aga on käsitöö hea ajaviitetäide ja rahunemise võimalus. Vaatan juba Dropsi lehel ringi, mida järgmiseks teha :) No siis, kui vaip valmis saab, aga ühtegi väga head mõtet pole tulnud. Tegelikult peaks endale villased sokid kuduma, mida naelikutega kasutada, aga ma veel ei taha tõesti talvele mõelda... Kohe üldse ei taha...

Teie Ennike