Me oleme Arvo, Liisu ja Raivoga ikka iga suvi mingil suveetendusel käinud ja ei olnud ka see suvi kuidagi teistmoodi. Ühel hommikul vaatasime Arvoga netiavarustes ringi, kas on mõni etendus, kuhu tahaks minna ja leidsime "Tutvumiskuulutuse". Kuna see toimus Ohtu mõisa hobusetallis, siis mõtlesime kohe, et lähme Laulasmaale Wiccasse sööma. Liisu oli muidugi kohe käpp ja reede päeval võtsime suuna Laulasmaa poole.
Me oleme Arvoga mitmeid kordi Wiccas söömas käinud ja me teadsime, et see on kindla peale minek. Jah, oleks saanud ka Keilas kuskile pubisse minna, aga mina pubisse ei taha, sest kui ma tahan friikartuleid ja šnitslit süüa, siis ma võin Allu pubisse ka minna. Kui juba väljasõit, siis ikkagi restoran. Wicca on peakokk Angelica Udekülliga Michelini soovitusega restoran ja see soovitus ei ole asjata, kuigi restoranide hirm Liisu võib siinkohal teisel arvamusel olla :D Minule Wicca väga meeldib ja ma olen seal alati ainult väga ilusaid ja häid sööke söönud.
Me jõudsime 15 minutit varem kohale, kui laud oli broneeritud, kuid meid juhatati siiski lauda ja toodi menüüd. Peale pikka kaalumist esitasime oma tellimused ja siis toodi meile koka tervitus, milleks oli valge kala ja kurgipallid. Mingi kreem oli ka, aga ma ei mäleta, mis see oli. Eelroaks võtsime leivavaliku ja Raivo võttis veisesaba, sest ta kõht oli väga tühi. Leivavalikus oli saialille karask, seemnekrõbedik ja must leib seemnetega. Kõrval oli vahustatud või ja pesto. Karask oli väga hea, seemnekrõbedik samuti, aga must leib oli minu maitse jaoks natuke liiga magus. Ma ei saa öelda, et see ei olnud hea, aga natuke liiga palju suhkrut leiva jaoks. Raivo sai oma veisesaba, mis oli justkui nagu supp. Hea, et Liisu seda ei võtnud :D Tal on Söstrast ebameeldivad kogemused ja ta ütles ka, et kui ta restoranis sööb, siis ta mingil juhul ei tahaks suppi süüa.
Pearoogadeks võtsime Liisu kala, mina kana ja mehed lamba. Ma ei ole eriline kana fänn, aga ma mõtlesin, et ma annan Wiccale võimaluse mind üllatada ja ma üllatusin. Kanarullid olid väga head, hoopis midagi muud, kui kanakintsud ahjus. Liisu ütles, et koha on koha ja ei saanud erilist maitseelamust. Meestele lammas väga maitses. Arvo ütles, et eriti polnud aru saadagi, et tegu on lambaga. Kõik jupid liha/kala juures olid samuti väga head. ja no see roogade väljanägemine - fantastiline! Tõesti väga ilusad taldrikud olid. Minu jaoks oli praad täpselt paraja suurusega, midagi ei jäänud järgi. Mulle väga meeldisid need kaeraterad seal lisandina ja kanasaba ma sõin ka ära, kuigi olin selle suhtes natuke skeptiline, sest kodus ma ei söö neid kunagi. Aga see saba oli ülikrõbe ja nii maitsekas, et oli tunne, nagu oleks kananahka söönud. Igatahes kõikide tladrikud said tühjaks, järelikult oli hea.
Magustoidud tellisime ka peaaegu kõik erinevad. Mina sõin brüleekreemi kuslapuu marjadega, Liisu muidugi valis sõstrajäätise ja mehed sõid midagi eriti teistsugust - nimelt õllekat, kus kõik asjad olid õllega (jäätis, vaht, õllesiirup, linnasebiskviit). Meile meeldisid meie magustoidud väga, kuigi jah, ma maitsesin neid Arvo juppe ka, aga no ikka väga õllene - ise ei oleks sellist magustoitu tahtnud. Ja kui ma enda magustoitu võrdlen Söstras söödud astelpajuvahuga, siis see viimane meeldis mulle rohkem. Magustoidud olid hästi väiksed ka.
Meie Arvoga jäime igatahes väga rahule. Restoranide hirm ütles, et ta on paremaid maitseelamus isaanud ja Raivo arvamust ma ei tea. Mina julgen Wiccasse iga kell uuesti minna, kuigi jah - eks ta oli vähe kallim, kui meie tavapärased restoraniskäigud, aga see kõik oli seda raha väärt.
Edasi sõitsime Ohtu mõisa suveetendusele, milleks oli "Tutvumiskuulutus". Osades olid Allan Noormets, Andres Raag, Triinu Meriste ja Merilin Kirbits. Ja mina, kui teatrikriitik, võin öelda, et see oli üks väga hea komöödia. Mind ei ole kerge naerma ajada, aga ma naersin. See oli üks äärmiselt hea tükk ja need näitlejad sobisid oma osadesse suurepäraselt. Kanada tuntuima näitekirjaniku Norm Foster'i teravmeelne ja südamlik lugu neljast keskealisest vallalisest, kes kõik otsivad hingesugulast. Kõigil neil on ühine eesmärk: leida armastus. "Tutvumiskuulutus" pakub teravmeelset dialoogi ja südamlikke hetki, mis panevad publiku naerma esimesest stseenist alates. "Tutvumiskuulutus" on lugu, mis ei jäta kedagi külmaks – see on täis elutervet huumorit ja ootamatuid pöördeid.
Vaatasin, et see etendus oli soovituslik alates 12-aastast, aga mina ütleks küll, et see on ikka pigem 30+ inimestele. Selleks, et neid nalju mõista, peab olema natuke elukogemust. Igatahes on mul väga hea meel, et Arvo selle etenduse leidis, sest ma ei mäletagi, millal ma nii palju naerda sain. Soovitan seda etendust kahe käega, juhul, kui see järgmine suvi jälle menüüs peaks olema, sest selleks suveks on see etendus läbi.
Aitäh Arvo nende maitse- ja teatrielamuste eest! Ma loodan, et Sul oli sama tore kui mul. Täna Sa sõidad tagasi Soome, kuid selle nädalase puhkuse ajal jõudsime nii palju tooredaid asju teha. Ma tean jah, et Sipas on vaja ehitada ja boileril oleks vaja küttekeha ära vahetada ja kolmel erineval Volvol on asju, mis vajavad putitamist, aga seda tänulikum ma Sulle olen, et Sa ei tee ainult tööd, vaid leiad võimalusi ka toredadi asju teha. Küll need teised asjad ka tehtud saavad. Siis, kui kõik natuke maha rahuneb.
Aitäh Liisu ja Raivo. Arvo ütles, et üks on restoranide hirm ja teine teatrikriitik - käi siis sellistega :D, aga ma loodan, et lõppkokkuvõttes jäite teiegi rahule. Oli ilus suveõhtu ja meeldiv seltskond. Ja hoiame oma traditsioone, sest kui on mida oodata, tunduvad ka tööl oldud tunnid kergemad taluda.
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar