Liisu ütles mulle, et ta peab minema šoppama, sest Allu oli öelnud, et Amandal on vaja selliseid kindaid, mida sügisel kanda saab ja ilma pöidlata. Ma lasin selle jutu ühest kõrvast sisse ja teisest välja, sest šoppamine mulle ei meeldi :D ja siis ma öösel mõtlesin, et miks peab üldse šoppama, ma võin ju ise need kindad kududa. Lõnga on, kui keeruline see siis olla saab. Hommikul esimese asjana kirjutasin Liisule messengeris, et ma tahan ise Amandale kindad kududa, ei ole vaja šopata ja Liisu ütles, et olgu. Ja siis ma vaatasin Dropsi lehel ringi, et äkki on midagi eriti ilusat, kuigi need kindad oleks ma saanud ise ka tehtud, ilma õpetuseta, aga ma tahtsin selliseid...ilusaid. Ja siis ma leidsingi sealt sobiva õpetuse, lugesin läbi ja sain aru, et kukepiss :D Ja siis umbes tunni pärast oli esimene kinnas valmis (korra ikka pidin harutama ka, sest mustris oli viga sees). Ja siis tuli elu vahele, pidi muid asju tegema. Kui jälle võimalus oli, kudusin teise kinda ka valmis. Ja tehtud nad olidki! Kirjutasin Allule, et ta võib kinnastele järgi tulla (ta pole seda ikka veel teinud, aga ilmad on soojad ka olnud).
Ja siis ma mõtlesin, et Kata pisike ju sünnib kohe ja tal ka pole kindaid. Ma kuidagi ei olnud selle peale varem mõelnud. Otsisin oma põhjatust lõngakastist õige lõnga välja ja kudusin pisikesele ka kindad, pooleteise tunniga olid valmis. Isegi õpetust ei pidanud vaatama, sest see oli tõesti üks lihtne tegemine. Nüüd on Matheo Kenzol ka sügisilmadeks oma väikesed kindad.
Ühel eelmise nädala päeval käis Piret minu juures. Nagu ta ikka käib. Selles ei olekski midagi kirjutamisväärilist, aga siis ta ütles, et tal on vaja uusi "autosusse", sest vanad läksid katki. Ma ei saanud aru, mis autosusse... Milleks on autosse susse vaja? Ta siis rääkis nende bussist ja sussdest ja ma sain aru. Ütlesin, et ma võin teha. Ta läks ära ja ma hakkasin susside õpetusi vaatama, valisin ühed välja ja tellisin lõnga ära. Lõng jõudis kohale ja hakkasin kuduma. Kudusin ühe sussi valmis ja sain aru, et need on koledad. Täiega. Viskasin ülejäänud lõnga ja kootud sussi minema ning läksin uuesti Dropsi lehele. Seekord uurisin rohkem lõngasid, sest see Snow lõng ei kõlvanud mitte kuskile. Valisin uued sussid välja ja tellisin uued lõngad. Ise mõtlesin, et ma olen nii loll :D Sain lõnga kätte ja hakkasin heegeldama. Alguses lugesin ja mõtlesin,e tkeeruline, aga tegelikult oli jube lihtne. Ühel sussil vaatasin õpetust, teise heegeldasin juba ise.
Nii ma siin vaikselt nokitsen. Ikka on midagi varrastel või heegelnõelal. Praegu on üks suur töö kudumises, aga sellest ma ei räägi veel, sest see on kingitus. Jõuludeks. Kellelegi. Aga on ikka tegemine jälle! Ma kohe oskan endale väljakutseid välja mõelda.
Aitäh kõigile, kes mind innustavad käsitööd tegema :) See tegevus täidab mu päevi ja mulle nii väga meeldib, kui ma midagi olen jälle valmis saanud. Küsige ikka, kui midagi soovite. Kui mul parasjagu midagi pooleli pole, siis ma olen valmis tegema :)
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar