Neli poissi, kes ei käinud Siguldas

Varbola kooli lapsed on õppeaasta lõpureisil Läti Vabariigis, Siguldas. Ainult viis last ei läinud sellele reisile (kas siis rahalistel põhjustel või oli juba varem käinud ja ei tundunud huvitav). Need viis poissi said eilse koolipäeva olla kodus ja täna oli neil neli tundi minu ja õpetaja Ennuga, kes on poistele tehnoloogia õpetaja. Viiest poisist tuli hommikul kooli neli, mida oligi arvata (mina tegelikult prognoosisin kolme). Edasi võib ju igaüks ise mõelda, mida võiks teha nelja poisiga, kui üks on I klassi laps, teine on IV, kolmas V ja neljas VI klassi poiss. Minu eeliseks on kindlasti see, et mul on endal kaks poissi kuue aastase vahega ja ma suhtusin asjasse väga rahulikult. Õpetaja Enn I klassile üldse tunde ei anna ja poisse tal ka pole:D

Üks, milles me Ennuga kokku leppisime, oli see, et olgu see päev siis vähemasti tore, kui nad juba kooli tulema pidid. Hommik algas muffinite tegemisega. Magnus, Timmo ja Janno olid neid muffineid juba varem teinud II veerandil kodunduse tunnis ja ma panin nad tõesõna proovile. 

Poisid tegid kõik ise valmis ja õpetasid Gregorit ka:) Ainus asi, mida ma pidin neile pidevalt ütlema, oli see, et vaadake retsepti. Mulle väga meeldis, et kõik töötasid ja keegi ei virisenud. Isegi nõud pesti vastuvaidlemata puhtaks, sest nii on kombeks ja nad juba teavad seda.

Kaks tundi kulus kogu selle värgi tegemiseks, söömiseks ja koristamiseks. Edasi kolisime kõrvalklassi õpetaja Ennu juurde, kes oli otsustanud, et toimub kaks tundi vaba tegevust ehk siis igaüks teeb seda, mida tahab. Enn ütles, et poisid tahavad tavaliselt relvasid teha, mida ta vaba tegevuse tundides lubab (muidu mitte) ja seda kinnitas ka tänane päev. Gregor ja Magnus tegid endale terve virna erinevaid püsse ja mõõku. Timmo tegi õnge ja võinuga ja mõtlemist:D

Ja ärge nüüd arvake, et ma jätsin võimaluse kasutamata ja puutööd ei teinudki. Muidugi tegin! Kui mul ikka on õpetaja, kes juhendab, siis ma rõõmuga mingit värki teen. Tänase päeva saavutus - ma tegin elu esimese võinoa:P

Jõhkralt äge päev! Gregor ütles, et mõtle, kui ma oleks sinna Siguldasse läinud, mul poleks ühtegi püssi:D Mul on nii hea meel, et poisid päevaga rahule jäid ja ma olen veendunud, et selliste lastega tööd teha on parim, mis võib ühe õpetajaga juhtuda. Ei mingit riidu, ei mingit kära, ei mingit pahandust, palju nalja ja naeru ja abivalmis sõpru. Mind üllatas tänase päeva jooksul korduvalt Janno, kes abistas väikest Gregorit kõiges. Minu meelest just sellised ühised lihtsad tegemised loovadki meie-tunde. Igatahes ma võin jällegi öelda, et küll meil on ikka tublid poisid:)