Keila CUP 2017

2006 aastal sündinud poistel oli selle aasta esimene turniir, mis toimus Keilas. Tegu oli saaliturniiriga ehk siis väljakud väikesed ja sellest tulenevalt mängiti 5+1 meeskonnaga ehk siis väljakul oli viis mängijat ja väravavaht. Pole ammu enam nii väheste poistega väljakul mänginud. Raplamaa JK oli väljas kahe meeskonnaga. Sebastian kuulus meeskonda, mis kandis nime "RJK sinine", kus mängisid peale tema veel Andrus Kapsi, Robert Heinrich Oolma, Morris Tobi, Aleks Runnel, Andreas Post ja Janar Loorents. Juhendajaks oli treener Taavi Aus (poiste koontreener). Alagrupi mängude kestvus oli 14 minutit ja kohamängude/poolfinaalide/finaali mänguaeg oli 18 minutit. 

Esimene mäng oli Saue JK-ga, kust oodata ei osanud midagi, sest polnud varem sellise tiimiga mänginud. Poisid tegid väga head mängu, kuigi esimesed minutid oli tunne, et Saue domineerib. Meie poisid lihtsalt polnud veel ärganud :) Kui üles ärkasid ja asja käsile võtsid, lõppes mäng seisuga 6:0 meie kasuks. 

Teine mäng oli FC Infonetiga. Meie poistel on vene tiimide suhtes kuidagi kartus. Ma ei tea, kas asi on nende pisut tormilisemas mängustiilis või selles, et nad ei saa aru, mida vastane platsil üksteisele röögib, aga igatahes algas mäng sellega, et jäime kohe kaotusseisu. Õnneks suutsid poisid siiski olukorra enda kätte haarata ja mäng lõppes seisuga 5:1 meie kasuks. Selles mängus oli meie mängude ajaloo esimene kord, kui vastasmängija teenis punase kaardi, tehes väga haiget meie kaitsjale, ja vastane jäi vähemusega väljakule. Viga tehti Robertile, kuid õnneks järgmiseks mänguks oli Roberti jalg ikkagi mängukõlbulik. 

Kolmas mäng oli FC Flora Valged II. Poisid tegid neilegi tuule alla ja lõppskoor oli 6:1 meie kasuks.

Neljas mäng oli meie alagrupi tugevuselt teisega, kelleks oli Keila JK Valge. Nende omavahelisest mängust sõltus, kes võidab alagrupi. Kuigi keilakad olid siiani väga head mängu näidanud, siis meile nendest eriti keerulist vastast ei olnud. Mäng lõppes meie võiduga 6:0 ja sellega olid poisid võitnud alagrupi. 

Poolfinaalis läksime kokku Läänemaa JK-ga, kes tuli veerandfinaalist Strommiga võitjana välja. Sebastian kartis seda mängu väga, sest Läänemaaga on kuidagi nii, et kord Piibeleht all ja siis Piibeleht peal, kuigi enamuse mänge, mis me nendega mänginud oleme, oleme me ikkagi võitnud. Aga aukartus vastase ees oli igatahes olemas. Mäng oli raske ja tegus. Minu vaesed fänninärvid oli nii pingul, et ei saanud piltigi teha :) Aga lõpp hea, kõik hea - poolfinaali võitsid poisid seisuga 3:1. Sellega oli koht finaalis olemas.

Finaalis läksime kokku FC Flora Valged I-ga. Olime küll pikalt juhtimas, kuid mäng lõppes meie kahjuks 5:3. Poisid andsid endast kõik, kuid tõenäoliselt sai otsustavaks tugeva vastasega see, et meil oli vaid üks vahetusmängija, aga vastased said terve meeskonna korraga välja vahetada ehk siis värskeid jalgu mängu tuua.

Turniiri parim mängija Andrus isiklikult :)

Igatahes said poisid hõbedased medalid kaela ja Andrus Kapsi valiti ka turniiri parimaks mängijaks :)

Meeskonna karikas :)

Palju õnne kõikidele mängijatele ja treenerile. Poisid olid väga tublid ja mängisid kohe suure isuga. Mängupilt oli väga ilus ja suurem osa väravaid, mis nad lõid, olid nagu õpikust ilusa söödumängu või meisterliku triblamisoskuse tulemusena. Õnnega polnud siin mingisugust pistmist :) On näha, et poiste mäng on muutunud palju kindlamaks ja ilusamaks, sest alates eelmisest sügisest teevad nad nüüd kaks korda nädalas koos trenni (piirkonna trennidele lisaks) - see teeb neid veel tugevamaks, kui nad siiani olmnud on!

Aitäh treener Taavile tehtud töö eest!