Mulle kingiti sünnipäevaks sugulaste poolt natukene raha ja ma mõtlesin tükk aega, mis ma selle rahaga teen? Ma ei tahtnud seda lihtsalt "ära süüa", ma tahtsin, et ma saaksin sellest rahast rõõmu tunda ja nii ma ostsin meie perele Endla teatrisse etendusele "Windsori lõbusad naised" piletid. Etendus oli 10. mail ja samal päeval oli Sebastianil liigamäng Floraga Tallinnas. Ta mõtles tükk aega, mida ta teeb ja uskuge või mitte, see jalkahull loobus restoranist ja teatrist ning sõitis meeskonnaga Tallinnasse jalgpalli mängima. Meie Arvo ja Robiniga sõitsime aga hoopis Pärnusse oma maitsemeeli ja hinge kosutama. Ise viksid ja viisakad :)
Kuna meil Sebastianit kaasas ei olnud, siis me võisime minna sööma sinna, kuhu me iganes tahtsime minna, sest ülejäänud meie perest söövad kõike, mis on hästi tehtud. Valisime kahe restorani vahel ja lõpuks langes liisk Supelsakste peale, sest seal on ilusad, maitsvad ja suured koogitükid :)))) Me oleme varem ka Supelsakstes käinud ja ei ole siiani veel pettuma pidanud ja ei pettunud ka seekord. Ja mulle meedlib seal restoranis see ka, et menüü vaheldub üsna tihti ehk siis mitte kunagi, kui me seal käime, ei ole menüüs samad asjad. Vähemasti pearoogades küll mitte. Sõime kõik erinevaid asju. Kuna Arvo on tõeline veisefänn, siis võttis ta pearoaks "Koorene veise sisefilee pasta seente ja grillitud paprikaga", sest eraldi mingisugust rooga veisega seal seekord polnud. Robin sõi "Pardifilee röstitud aedviljade ja lehterkukeseene kastmega" ja mina valisin "Kohafilee rannakarbi-safranirisotto ja kurgi-tšilli salsaga".
Minu jaoks oli tegu täiesti uutmoodi ja esmakordse elamusega, kuna ma sõin elus esimest korda rannakarpe. Natuke kartsin küll, sest ma ei võta eriti hea hooga päris võõraid maitseid vastu, aga ma mõtlesin riskida. Risotto oli väga maitsev, ainult et seda oli liiga palju, eriti, kui tervisliku taldriku seisukohalt võtta. Mina ei jaksanudki seda kõike ära süüa. Kohafille oli väga hästi maitsestatud. Ja siis need karbid. Esimese sõin ära ja mõtlesin, et mis see nüüd oli? Kumm või Hubba-Bubba näts või tallanahk? Mõtlesin ja võtsin riski ning sõin ühe veel ära. Ma tõesõna päris hästi ei mõista, miks neid süüakse :))) Maitse oli huvitav, kuid kui keegi mulle täna pakuks, ma ei tahaks. Maitsesin Arvo pastat ka - ma ei suuda mõista, miks Arvo valis pasta - ta teeb ise miljon korda paremaid pastasid. Pasta oli hea, kuid ei midagi ahaa-taolist. Robin jäi enda praega väga rahule ja sõi kõik ära. Ma arvan, et tal oli väga hea meel, et ta prael ei olnud mingisugust maltsa juures, vaid olid ahjujuurviljad, mida ta sööb hea meelga. Tavaliselt see värske kraam kipub tal alles jääma.
Magustoiduks sõime muidugi kooki. Mina ei saa üle ega ümber "Napoleonist". Arvo ja Robin sõid "Beseekooki". Ma ei tea, kas pagaril oli sel päeval väga hea päev või mis, aga kook oli kuidagi eriti hea. Ei olnud nii magus kui tavaliselt ja tõesti maitses väga hea. Ma ei raatsinud kohe süüagi seda, tahtsin, et seda jaguks kauemaks :) Maitsesin Arvo kooki ka. Arvo igakord piriseb, et miks naised võivad oma meeste taldrikust süüa, aga ma ei tee väljagi - las piriseb, mina maitsen ikka tema toite ka :) Ka väga hea kook, aga oma Napoleoni vastu ma seda ei vahetaks.
Kõht kenasti täis, läksime Endlasse "Windsori lõbusad naised" vaatama. William Shakespearei kirjutatud ja Ingomar Vihmari lavastatud etendus viis meid Windsori linnakesse ning rääkis loo abielust, rikkusest, armukadedusest ja valedest. Osades olid Peeter Tammearu, Carita Vaikjärv, Kleer Maibaum-Vihmar, Märt Avandi, Gert Raudsep, Tambet Seling, Lauri Kink, Nils Mattias Steinberg, Karl-Andreas Kalmet, Sander Rebane, Fatme Helge Leevald, Carmen Mikiver, Jaan Rekkor, Ago Anderson, Meelis Rämmeld ja Ingomar Vihmar.
Kole paks mees üritas ära võrgutada kahte rikast naist ja sai lüüa igast nurgast, sest naised olid kavalamad ja seadsid rahaahnele mehele lõksud üles. Keskne teema oli muidugi ka haiglaslik armukadedus. Minu meelest oli etendus selline... meestekas. Minu mõlemal käel istuvad mehed naersid igatahes kordades rohkem kui mina, aga ma ei saa siinjuures öelda, et nalja poleks olnud. Võibolla lihtsalt ma olen praegu antud naljade jaoks natukene hell. Ei tea. Õudsalt häiris see lõputu õlle joomine, mis seda etendust saatis ja sugu ega vanus kusjuures ei olnud üldse oluline. Ja tegelikult ma ei saanud arugi, miks see õllejoomine antud etenduses üldse oluline oli, mida see pidi edasi andma? Ei tea. Igatahes oli etendus hea, näitlejad väga head ja andekad ning kuigi mind häälega naerma ei ajanud, siis muigama ajas küll. Soovitan!
Oli väga vahva reedeõhtu mehe ja täisealise pojaga. Noorem pojake tõi Tallinnast vajaliku võidu koju :) ehk siis küllap tegi õige otsuse, kuigi see natukene on hirmutav, et jalgpall on nii oluline, et muud elu ei saagi nautida. Aga see oli Sebastiani valik - ta ei kahetsenud midagi ja arvas, et küllap me suvel ikka mõnele vabaõhuetendusele koos jõuame.
Aitäh kõigile, kes olid piletite ostmiseks raha kinkimisega seotud. Elamuskink on alati kõige parem kink, vähemasti minu jaoks. Seekord kinkisin endale ise elamuse teie abiga.
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar