Liisul on puhkus ja ta plaanis sinna puhkusesse külaskäigu Jantsi juurde ning ma olin kohe käpp kaasa minema, sest, häbi lausa tunnistada, aga ma polnud seal kandis juba kolm aastat käinud. Neljapäeva päeval asusimegi teele. Kaks tundi autosõitu ja olimegi kohal. Kuna Jantsi polnud kodus, sest ta oli läinud Tapale süüa ostma Liliga, siis läksime kõige pealt vaatama, kuidas Marek (Jantsi poeg) elab. Elab hästi 😍 - toitis just parasjagu oma pisipoega Franzi. Me vaatasime üle, mis ta kõik majas teinud oli või oli laskud teha ja nunnutasime titat. Franz on juba pooleaastane poisipõnn, mõnusalt pontsik ja naerusuine. Õnneks veel ei võõrastanud ka, nii et saime teda ikka süles ka hoida. Esimest korda meie suguvõsas on isa lapsehoolduspuhkusel ja mulle jäi mulje, et see isa saab ilusasti oma tööga hakkama. Ma olen koguaeg mõelnud, miks seda aega nimetatakse PUHKUSEKS, sest minu meelest on imiku hooldamine täispikk tööpäev, mis kestab lausa 24/7. Kinkisin Franzile ühe väikese heegeldatud elevandi.
Siis juba tulidki Jants ja Lili koju ning me Liisuga läksime nende juurde. Mõtlesime, et mis me siis teeme selle päevaga ja otsustasime, et läheme vaatame Jane (Jantsi tütar) ja Argo juurde ka. Neid küll ei olnud kodus, aga kuna nende suurprojekt Peldik oli selle suve projektina valmis saanud ja internetiavarustes kuulsust kogunud, siis tahtsime seda oma silmaga näha. Jane ja Argo on ikka kõvasti putitanud ja peaks mainima, et igav nendel lastel ehk Jakol ja Lilil seal koduhoovis küll olla ei saa. Aiamaja, tünn, liivakast, laev ja mänguväljak, kiiged, grillikoht ja Peldik 😀. Terve hoov on lõbustusi täis ja kõik on nii ilusasti hooldatud ja korras.
Jane kodus elab kaks looma ka - taksikoer Emma ja kass Rommi. Emma on alles kutsikaohtu hull liduja ja hüppaja. Rommi seevastu on juba 8aastane ülirahulik kassivolask. Liisule nende Rommi väga meeldib. Käis lausa toast otsimas, et saaks teda natukene nunnutada. Emma ja Rommi on tõeline kass ja koer, sest Emma lihtsalt nätsutab seda kassi nii, kuidas saab. Mulle Emma väga meeldib - ta on nii ilus ja läigib ja alles nii totakalt naljakas. Neil on seal tore elada. Kõikidel nendel Duderitel koos oma lemmikloomadega. Metsa sees, eemal linna kärast ja mürast. Aga minu jaoks on see liiga metsa sees, ma vist kardaksin seal olla, kui pime on. Võibolla harjuks ära, aga no kui karud käivad hoovi peal, siis on ikka üsna keeruline harjuda. Aga muidu on neil seal tõesti tore!
Suveprojekt jäädvustatud ja loomad üle nunnutatud, läksime Jantsi juurde tagasi. Ma tunnistasin ausalt, et mulle esimese hooga tundus õe maja ikka väga päkapikumaja, aga siis ma harjusin ära ja mõtlesin, et küllap tal on seal mõnus elada üksi oma kassi ja koeraga. Kõik on ju olemas - magamistuba, elutuba, köök, vannituba ja wc. Üksinda elamiseks täiesti piisav. Kui me öösel magama läksime, magasime Liisuga Jantsi voodis ja Jants lahtikäival diivanil, nii et kolm inimest mahub vabalt sinna magama ära. Isegi neli, kui hästi tahta. Maja ees on suur terrass, kus saab istuda. Veel on seal aiamaja, kuhu tuleb vihmasre ilmade istumiskoht, aga meil vihma ei sadanud, seega saime tähistaeva all istuda.
Nii me seal istusimegi, Jants grillis lihasid ka ja jõime Martini Astit ning muudkui lobisesime. Kui kolm õde saavad üle pika aja kokku, on neil paljustki rääkida ja arutada. Istusime poole kaheteistkümeni öösel terrassil ja rääkisime kõigest, mis pähe tuli. Õhtu ainult oli suhteliselt jahe, pidime pleedide sees olema, aga sellest polnud hullu midagi, sest vähemasti ei sadanud. Jantsil on ka kaks looma - 15aastane taksikoer Fiia ja peaaegu 16aastane kass Bella. Ma arvan, et ma polegi nii vana koera kunagi näinud. Ta ei kuule enam ja on selline aeglane ja väeti, kuid saba liputab ja isu on hea. Mõtlesin omas mõttes, et meie Mira on ka kunagi vana ja siis on kõik hoopis teistmoodi temaga kui praegu.
Öö möödus rahulikult ja magasime lausa hommikul üheksani. Siis viisime söögiasjad õue ja sõime hommikust. Jõime kohvi ja muudkui lobisesime. Pool kaksteist ütles Liisu, et hakkame nüüd kodu poole sõitma.
Mulle väga meeldis Jantsi juures. See suhtlus oli meievahel nii vahetu ja nii siiras. Jants muretses, et kas tema kodu on liiga väike/hirmus, kuid minu meelest ei ole. Või noh, väike ta ju on, aga ta on hubane ja nagu öeldakse -häid lambaid mahub palju ühte lauta. Meie mahtusime sinna küll kenasti ära. Ma ei ole saanud niimoodi Jantsi ja Liisuga koos olla ja juttu ajada, sest kui Jants käib Märjamaal, siis ikka on inimesi rohkem ta ümber ja vestlused on laiemad ja lärmakamad. Minu meelest oli meil väga tore koos olla. Jane ja Jako käisid ka veel õhtul läbi, saime jälle emmata. Mul on nii hea meel, et ma Liisuga kaasa läksin ja ma loodan, et me läheme varsti jälle Jantsile külla 😍
Sõitsime Liisuga koju ja juttu ikka muudkui jagus. Õhtuks olid meil ostetud piletid Varbola Linnusesse teatrietendusele "Metsas ei kuule Su karjumist keegi". Kuna Raivo ei saanud tulla, siis võtsime õde Triinu kaasa ja niimoodi see Arvo kolme õega etendusele läkski 😂Etendus oli hea, sai palju nalja ja oli väga päevakohane. Ei olnud liiga pikk ka. Korralduslik pool jättis natukene soovida, sest tegelikult mina isiklikult näitlejad praktiliselt ei näinudki, alles viimases lõpus, sest päike paistis otse silma ja kuna me istusime eelviimases reas, siis peade vahelt midagi näha ei olnud. Mängisid Anne Veesaar, Helgi Sallo ja Katrin Karisma ning üht ma ütlen - Helgi Sallo on ikka eesti raudvara. Minu jaoks oli kõige parem kild see, et ei tasu end mingisuguste ravimitega ravida, tuleb ravida käepärast oleva alkoholiga 😈 Eelmise õhtu neli Martini Astit ja palderjanitabletid tulid meelde.... 😂
Õhtul koju jõudes olin täitsa väsinud, kuid õnnelik. Nii palju tegemisi koos oma õdedega ja õhtul veel koos Arvoga. Aitäh teile kõigile! Ja ma loodan, et me näeme varsti jälle!
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar