Mitmekülgne Laulasmaa

Mida rohkem ma Laulasmaale satun, seda enam ma veendun, et see on üks väärt paik Eestimaal :)

Meil on kuidagi niimoodi välja kujunenud, et suviti me väga ringi ei käi. Enamuse ilusast ajast veedame me maal, sekka siis Hobulau, jaanid, mõned rannatripid, seikluspark. Aga kui hakkab sügise poole kiskuma, seda enam kutsub meid matkama. Siis ei ole enam nii palav, loodus hakkab muutuma värvikirevaks, samas on soojust veel palju ja päev pikk. Oleme käinud üsna mitmetel RMK matkaradadel ja pettunud ei ole me kordagi. Eks sellele aitab kaasa ka see, et me käime matkamas alati sellise seltkonnaga, kes ei karda ei vihma ega tuult, ei raskusi ega erinevaid maastikke ja kellega koos ongi väga hea olla. Ükskõik siis, kuhu see tee meid parasjagu viib.

Seekord organiseeris päeva Liivi pere ja meie perel jäi ainult kaasa mõelda ja teha. Liivit kutsus mere poole ja nii oligi asjade loomulik käik, et ta valis välja matkaraja Laulasmaal, kuid konksuga. Mingi osa teekonnast jäi ametlikust rajast välja ja oli suhteliselt karm ja metsik. Matkarada läks mööda Lohusalu lõuna- ja põhjakallast ning metsateid. Rada oli väga vaheldusrikas - kohati madal ja kivine, teisal astanguline. Rannametsas leidus jändrikke mände ja suuri rändrahne, metsaalune oli kaetud samblike, kanarbiku, mustikate ja pohladega. 

Madara vöötsuru röövik

See matkarada erines täielikult varasematest kogemustest oma mitmekülgusega. Kõige alustuseks oli kõrvus koguaeg tuul (soe), mis pani kõik ümberringi kohisema. Maastik vaheldus ühest äärmusest teise. Kohati sai edasi liikuda vaid kivilt kivile astudes. Siis oli vaja pikalt kõndida liiva sees, mis muuseas on küllaltki raske tegevus. Siis sai puhkerežiimil liikuda metsateedel. Koguaeg oli midagi vaadata, katsuda, maitsta, nuusutada. Kogu see rannajoon on paksult kibuvitsa täis ja just praegu on need valminud ning on paras aeg talveks varu korjata. Kibuvits juba ise on hämming omaette, kuna ühest oksast ta alles õitseb ja teisel oksal on valminud viljad. Sellel matkarajal sellist tavapärast laudteed ei olnud, mis tegi raja veelgi põnevamaks, kuna aegajalt oli vaja ikkagi navigeerida, et kus me täpselt asuma - seega kaasaegne IT on ka metsas vajalik. Poistele meeldis eriti mööda erinevaid kõveraid mände ronida ja no kui vähegi täiskasvanud viitsisid oodata, siis kõik suuremad kivid nad seljatasid ka.

Jõudehetk :)

Absoluutslet kõige kallimad inimesed minu elus

Mina leidsin antud teekonnal endale oma väljakutse. Peale nende läbitud kilomeetrite muidugi. Kui meie matk algas, siis üsna varsti me nägime pinki liivarannal vaatega merele. Mulle meeldis selle pingi olemus ja mõte ning ma jäädvustasin selle fotokaga. Natuke maad edasi kõndides tuli järgmine pink ja siis järgmine ja veel järgmine ja nii edasi. Inimesed on endale mereranda teinud iga natukese aja tagant mõnusa istumisaluse kas siis juba disainitult või käepäraste vahenditega ja kõik, mis meie teele jäid, püüdsin ma pildile.

Parimad sõbrad ever

Kaks piknikut pidasime ka. Ühe neljandal kilomeetril kivi varjus ja teise raja lõpus spetsiaalses RMK lõkke- ja piknikukohas. Ära sõime kõike :) Slateid, vorste, võileibu, nuudleid, küpsiseid, komme, kõrsikuid, saiakesi, teed ja kohvi. Kirke vahepeal juba küsisiki, et kas me ainult peamegi sööma koguaeg :) Ei pidanud tegelikult, aga see, kes tahtis, võis küll. Eks energiakulu oli ka küllaltki suur just raja raskuse tõttu.

Puuteraapia vol 1

Puuteraapia vol 2

Aiku, uus väljakutse - neljaraudne :)

Kokku kõndisime 12,62 kilomeetrit ja aega kulus 4 tundi ja 59 minutit koos piknikupausiga ja muidu pausidega. Ülikõva tripp oli. Parajalt väsitav ja kosutav.

Peale matkamist ei ole Laulasmaal küll midagi muud teha, kui tuleb minna ujuma ja sauna ning just seda me tegimegi. Peale sellist pikka marssimist pole saun ja vesi küll liiast. Mõnulesime erinevates bassenides ja kõik saunad said ka läbi käidud. Ujuda keegi eriti ei jaksanud, kuid soojas vees on niisamagi mõnus passida.

Väga, väga vahva päev oli! Nii palju uusi kogemusi ja poisid olid kõik nii õnnelikud. Nad sai koos olla ja koos näha. Koos maadelda ja naerda. Koos ujuda. Kodu poole sõites (umbes 22.00) kostus auto tagaistmelt ainult norinat :)

Laulasmaal on tore. Siiani arvasin, et seal on ainult tore SPA, kuid minu teadmised olid liialt väikesed. Laulasmaal on igavesti mõnus matkarada ja ilus liivarand. Seal on pohlad ja mustikad, küllap ka seened. Seal on merelõhn ja merekohin. Kõike on, kui vaid tahta ja näha.

Järgmiste kordadeni, Liivi pere :)