Drink And Draw villa Ammendes

Internet on needuseks, ausõna. Arvo juba tegelikult ütles, et meilt Ruthiga tuleks internet ära võtta, sest meie nädalakava on juba selline, et isegi normaalsed inimesed väsiksid ära - mis siin siis veel rääkida sellistest kahtlastest tüüpidest nagu mina olen. Igatahes olen ma Villa Ammende jälgija fb-s ja siis mulle jäi sealt silma selline huvitav üritus nagu "Drink and Draw" 1 euro eest. Ega ma rohkem eriti ei süvenenud, kui et saatsin Ruthile lingi ja küsisin, kas ta oleks huvitatud. Kuidas ta sai mulle ära öelda? Loomulikult ta oli õudsalt huvitatud minema kunstnike sekka amatööri etendama ja loomulikult me osalesimegi sellel üritusel. 

Uudne kogemus oli sõita bussiga Pärnusse (Ruth töötab Pärnus, ma pidin lihtsalt kuidagi temani jõudma). Kuna ma autoga võõrastes kohtades ei sõida, siis oli buss väga huvitav sõiduvahend). Eriti tore oli see, et ma sain terve tee segamatult raamatut lugeda sellest, kuidas vanaema palub kõikide käest andeks (Bachman) ja kirjutasin üles mõned mõtteterad, nagu näiteks selline, et "Supp on supp, vahet pole, millisest kausist seda lürbid". Kohtusime Ruthiga bussijaamas ja läksime alustuseks rannapiirile oma salateid sööma (meil on challens ja suppi ei olnud). Ruth maitses ära Circlis pakutava Fitlapi salati - vaimustusest just ei hüpanud, aga ütles, et häda pärast võib süüa küll. Ja siis me elasime üle äikesevihma ja siis me hakkasime joonistama. 

Kuna ürituse alguses vihma sadas, kolisime me Villa Ammende rohelisse ruumi. Modelliks oli korpulentne  daam Liis. Ruth nägi teda õue peal ja ütles, et raudselt teda hakkamegi joonistama. Ma ütlesin selle peale, et hoidku jumal, et ta endal riideid seljast ära ei võta.... No ausõna - mina ei tahtnud teda paljana näha, isegi, kui ta ise oli justkui enesega rahuloleva inimese kehastus, aga siis ma mõtlesin, kui raske on inimest joonistada ja kui kohutavalt palju raskem on sellist pisut....kosunumat daami joonistada. Ma juba jõudsin mõelda, et küllap see on ikka mõni muu neiu, keda me joonistame, aga ei olnud. Oligi seesama kirjuks värvitud peaga Liis. 

Ja siis hakkas nalja saama. Me hakkasime joonistama viieminutilisi kritseldusi :), sest muudmoodi ma neid nimetada ei oska. Jajah, kunstnike käes pole mingi kunts viie minutiga terve maailm ära joonistada, aga kamoon! ma pole juba tükk aega pliiatsit kätte võtnud ja Ruth tõenäoliselt joonistas viimati üleüldse hobust....lapsepõlves...põrandale. See oli lihtsalt nii koomiline, sest ma ei jõudnud selle viie minutiga isegi välja mõelda, kas alustada peast või pepust. No ja kui mina suutsin ikkagi terve daami väikesele paberile ära mahutada, siis pool joonistamise ajast ma pidin pihku itsitama, sest Ruth oli ikka veel lapsepõlve hobuses kinni ja kui ta alustas peast, ei mahtunud pepu pildile ning kui ta alustas pepust, ei mahtunud pea pildile :))))) See oli lihtsalt nii naljakas, kuidas ta ise sealjuures muudkui rääkis "No näed, Sa ütlesid, et alusta peast, nüüd jääb kõige silmatorkavam osa ehk pepu joonistamata!" ja no need esimesed viie minuti kritseldused... need olid nii hale naljakad, et endal tuli ka nutt peale... Me oleks nagu mingisugust vanamemme joonistanud... Korpulentsest daamist oli asi ikka väga kaugel. 

Ruthi tehnika muidugi oli selles mõttes väga hea, et põhimõtteliselt, kui joonistasid pepu ära, siis seda eriti rasket suure topeltlõuaga nägu ei mahtunudki joonistama, mis kergendas oluliselt viie minuti protsessi. Aga. Et ikkagi kõik ausalt ära rääkida, siis iga uue tööga muutus käsi lahtisemaks ja kui juba võis ühe korra 20 minutit modelli jäädvustada, siis võis isegi natukene aimata, et tegu ei ole vanamutiga, vaid täiesti tavalise pisut suuremat sorti noore daamiga, kellel on kunstküüned, võltsripsmed, tumepunased huuled (kuidas neid oleks pidanud grafitpliiatsiga edasi andma?) ja ikkagi seelik ja pluus seljas ning lillepärg peas. Mõnda poosi lasti 10 minutit teha, mõnda 5 ja väga julgustavalt öeldi, kuidas joonistage ikka sellest võrratust rohelisest ruumist ka detaile paberile. Kuhu? Selle A4 peale mahtus vaevalt see nainegi ära. Kui mahtus. Ruthil. Kuhu ma need võrratud villa detailid veel oleks pidanud tegema? Ruthil muidugi  mahtus palm täitsa kenasti ära, aga seda ikkagi daami arvelt, sest ta unustas ära, et selles poosis oleval inimesel oli pepu ja jalad ka :) Mul käis mitu korda peast läbi mõte, et appikene? Kus me oleme? Mina oma naiivse peaga mõtlesin, et meil on modell, kes istub kaks tundi samas poosis ja siis me joonistame või maalime teda A3 paberi peale ja meil on aega süveneda detailidesse, varjudesse, värvidesse. Aga viis minutit? Terve daam? Pole siis ime, et Ruth pepu põrandale oleks pidanud joonistama :)

Siis tuli väike paus. Ja kuna tegu oli ikkagi dringiga üritusega, siis lasime Ruthiga endal valmistada alkoholivabad mojitod (laim, piprmünt, suhkrusiirup ja vesi), kuigi tegelikult oleks pidanud ööseks Pärnusse hoopis jääma ja alkoholiga edasi joonistama, sest kui vaheaeg läbi sai, oli daam endalt riided seljast ära võtnud!!! Ta polnud küll alasti, aga ainult trikoo?! Niimoodi? Keset ilusat Ammende parki? Õues? Päikese käes? Peaaegu alasti daam? Hmmm....võibolla oleks olnud põgenemine lihtsam variant, aga kuna meil olid dringid ja absoluutselt täiesti eelarvamusvabad ootused nendele kritseldustele, mida me seal juba tund aega teinud olime, siis istusime aga puude alla ja püüdsime neid erinevaid kumerusi pildile saada. Ja nii uskumatu, kui see ka pole - Ruth suutis terve daami paberile saada. Vaat, mis luges, kui riided ära võeti. Asi oligi riietes - need olid lihtsalt liiga suured! Mul oli vasakul käel tõenäoliselt mingisugust sorti kunstikooli õpilane, nooruke, kes mõõtis ja ringitas ja ruudutas ja siis vormis sellest inimese ja ma mõtlesin, et ...... iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde ja ausõna, sellel on vahet, millisest kausist sa oma suppi lürbid :)))) 

Njaaa.... Võibolla me Ruthiga peaks ikkagi kõndimise ja kino juurde jääma? Aga ausõna, meil oli väga naljakas. Ja selle ürituse toimumise infos oli kirjas, et algajad on ka oodatud. Päriselt ka. Neid "Drink and Draw" üritusi toimub enamasti Tallinnas ja Tartus - jumal auta, mine proovi ka! Võta sõber kaasa ja saad vähemasti hea tuju, kui muud ei saa... muu all pean silmas seda, et kui ajalehed on otsas, saab nende kritseldustega vähemasti tuld hakatada :) 

Palun vabandust, Ruth, et ma Sind naerutasin :) Aga mulle jääb nüüd küll igavesti silme ette pilt Sinust ja sellest hämmingust, kui Sa jõudsid oma joonistuses selle kohani, kus pidi algama eriti esilekutsuv pepu ja Sul oli paber otsas :)))) 

Kes see Sulle ikka nalja pakub, kui ise ei otsi!

PS Kas on kuskilgi pildil näha, et me joonistasime sama inimest? :)))))))))))

Teie Ennike