teisipäev, 4. juuni 2019

Heleniga uusi kogemusi saamas

Ma mõtlesin eile õhtul väga pikalt selle üle, et kuidas mõningad inimesed on minu ellu tulnud ja mida see minu jaoks tähendab. Mõtlesin kohe nii palju, et ei saanud magada ja magasin hommikul kaks tundi sisse Robini kahjuks. Minu paha. 

Me käisime eile Heleniga Tallinnas tegemas hoopis teistsuguseid asju, kui ma olen harjunud tegema (näiteks kakarajal käimine:) ). Ma pean muidugi tunnistama, et tundsin mitmeid kordi selle päeva jooksul hirmu, aga mul on hea meel, et ma oma hirmud suutsin ületada, sest mul on põhimõte, et iga ületatud hirm on võit minu kasuks ja ühe teatud inimese kahjuks. 

Kui meie Robin oli kolme-aastane, tegi üks minu kursusekaaslane endale ühel loengu vaheajal üle tee asuvas salongis nabaaugu. Oi, kuidas ma teda kadestasin! Ja kuidas ma mõtlesin, et ma teen ka. Ühel päeval raudselt teen. Siis, kui ma enam ei karda. Sellest on 16aastat möödas... Päris pikk aeg millegi tegemiseks. Helenil on oma augustamissalong (AlternaDiiva) ja kõige esimese asjana eile sõitsime me tema salongi ja siis see juhtuski. Ta tegi mulle niimoodi augu ja pani needi, et ma ei jõudnud ennast veel korralikult üles kruttidagi, kui kõik oli juba valmis. Helen ütles, et mul on natukene vilets naba, sest see on opereeritud ja mu naba all on väga tugev kõhulihas. On oht, et keha lükkab needi ära, aga ma sellele täna ei mõtle. Täna ma vaatan iga natukese aja tagant peeglist, et mul on imeilus helesinine nabaneet :) Arvo ei teadnud mu tegemistest midagi. Õigemini teadis, et ma teen midagi, mida olen aastaid tahtnud, aga mida, hoidsin saladuses. Ja Robin hirmutas, et see on nii jube valus, aga ninanips teile mehed - ma tegelikult olen vapram, kui välja paistan. Eriti, kui ma midagi väga tahan. Ja kui nüüd keegi mõtleb, et läheks teeks endale ka, siis soovitan Helenit kahe käega, sest kui ta suutis minusugusele argpüksile raksaki augu ära teha ilma ette hoiatamata, siis saavad kõik sellega hakkam. Töö väga kiire ja korralik!


Helen kogub nukke, need on ta salongis kõigile näha. Ma ei olnud kunagi varem selliseid nukke näinud. Kui te auku ei taha teha, minge vaadake nukke - need on väga erilised. Ma tegin paar fotot ka, aga neid on seal palju rohkem. 



Edasi läksime kunsti nautima. Minu meespere pole eriti kunstilembeline ja seetõttu me pole näiteks siiamaani jõudnud KUMUsse, kuigi ma olen seda mingi sada korda soovinud teha. Nad on mul rohkem sellised metsas müttajad... Kuigi.... Teatrist nad küll kunagi ära ei ütle. Igatahes teadis Helen, et Helios Hallis on üleval väga äge interaktiivne maalinäitus selliste kuulsate kunstnike töödest nagu Monet, Van Gogh ja Klimt. Ma täpselt ei tea, mida ma tegin koolis kunstiajaloo tundides, aga mitte ühtegi tuttavat tööd ei olnud, mitte ainsamatki. Ah jaa, ma tegelesin ellujäämisega sellel ajal... Igatahes Näitusel “Monet2Klimt” näidatakse klassikalise muusika parimate palade ja helieffektide saatel rohkem kui 140 kuulsate kunstnike Monet, Van Gogh’i ja Klimti animeeritud maale. Kolm geeniust – igaüks omal alal – olid pioneerid teel klassikalisest kunstist modernismini. Nende talent ja maailmanägemine on meie inspiratsioon ja võimaldab uskuda, et kunst on vaba vaimne maailm. Näitusel kasutatava tehnikaga on võimalus:
  • vaadata Monet’i maalide struktuuri;
  • tunnetada Van Gogh’i post–impressionismi värve;
  • aru saada Klimt’i modernismist ja sümbolismis
Nii palju ilusaid sõnu reas, et ega suurt midagi aru ei saa, aga see näitus oli täiesti imetabane! Kui palju ilu ja valu, värve ja efekte. Ma ei ole kunagi midagi sellist näinud ega kogenud. Maalid ilmusid mingisugustest pisiasjadest alguse saanud (näiteks ringidest) märkidest järjest suuremana Sinu ümber. Terve ruumi ulatuses, isegi põrandal oli seesama maal. Ühest kohast suurendatult, teises kohas terve maal näha, kolmandas kohas lihtsalt laigud. See on midagi enneolematut ja ma soovitan mitte ainult kunstihuvilistel, vaid ka kõigil teistel seda vaatama minna. Ja kuigi ma ei olnud maalidega tuttav, siis tuttav muusika haaras mind täielikult enda sisse ja ma nautisin igat värvilaiku seintel. Ma arvan, et isegi minu meesinimestele meeldiks selline kunstietendus, sest see on nii eriline. Nagu öeldud ma ühegi maali nime ei tea, mõned jäid nüüd meelde, mida Helen ütles. See muidugi ei vähendanud minu vaimustust. Võibolla isegi suurendas, sest kõik oli uus ja huvitav. Ühestki värvilaigust ei osanud uue maali sisu ette näha. Väga äge animatsioon, minge kindlasti vaatama, kui vähegi võimalik on. 

Minu lemmik

Peale näitusekülastust läksime Ampsu sööma, sest Helenile ei meeldi oodata toitu :) Ma sõin elus esimest korda kus-kus'i - maitses hea, kuid see pajaroog iseenest mingisugust vaimustust ei tekitanud. Pannkooke jäätisega sõin ka :) See oli palju parem :)


Helen tõi mu koju tagasi. Kunagi ma võibolla ütlen, kuidas ma Heleniga kohtusin, aga igatahes on mul väga hea meel, et me kokku saime. Mõnikord võivad mõned teed täiesti juhuslikult ristuda ja Sa võid oma ellu saada uusi kogemusi ja elamusi, ilma, et Sa oleksid isegi osanud nendest unistada. Ja inimesi, kes Sinust ootamatult hoolivad. Mis muidugi süvendab hirmu, et see on ainult korraks nii... Kohe saab kõik otsa, nagu alati on saanud.... Praegu aga on nii. Ja ma sain nabaneedi - täiega äge värk! 

Aitäh Helen selle päeva eest! 



Teie Ennike

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar