Heegeldatud vaip vol 2

Alguses ei saa vedama ja siis ei saa pidama. Väga minu moodi. Kui ma oma elu esimese heegeldatud vaiba valmis sain, siis mõtlesin, et ma ei taha tükk aega midagi nii suurt ja jämedat teha. Nokitsesin valmis Liisi näpunukud ja istusin siis nukralt diivaninurgas ja mõtlesin, et mis nüüd edasi? Midagi nagu tahtsin pusida, aga mida - seda ei teadnud. Mul jäi eelmsiest vaibast kaks rulli paela üle ja mõtlesin, et teen nendest ühe väikese vaiba. Muster oli olemas ja vaja oli ainult 8mm heegelnõela. Tellisin selle ära ja jäin ootele. Vahepeal selgus, et see ikka pole normaalne, kui ma suvel käsitööd teen ja pereliikmetel oli otsaesine higine, aga ma ikka veensin neid, et kõik on hästi ja ma lihtsalt tahan midagi teha. 

Sain heegelnõela kätte ning asusin kohe heegeldama. Väga palju sambaid. Tüütult palju sambaid. Mõtlesin juba, et valin mingi muu mustri, aga mul on see kiiks, et kui midagi alustan, siis pean lõpuni tegema, sest ma tahan näha, milline lõpptulemus on. Palju sambaid ei tähenda ju koledat tööd, lihtsalt raske on neid nii jämedate asjadega teha. Kuna mul on rihm maha käinud, siis oligi väga mõnus seal diivaninurgas pusida.

Eile hilisõhtul tegin viimased sambad :) Vaiba läbimõõt on täpselt 1 meeter. Selline väiksem ja armsam vaip. Panin selle müüki, ei tea, kas ostetakse ära. Äkki ostetakse. Ma ei teagi, palju töötunde tuli, aga valmis sain nelja päevaga. Eks ma muidugi tegin ka igal võimalikul vabal hetkel, aga sellist oli ikka palju kergem teha, kui kahe meetrise läbimõõduga vaipa. Sõrmed on ka harjunud, ei jäänud enam niimoodi haigeks nagu esimest vaipa tehes. Mulle väga meeldis see töö. 

Ja süües kasvab isu. Tahaks juba uut ja huvitavat mustrit proovida, aga praegu ei saa. Pole materjali ja aega. Ees ootavad igasugused väljasõidud ja tegemised, aiamaa karjub rohija järele. Ja tulles vastu oma muretsevale perele, siis ma püüan suvel mitte käsitööd teha. No ikka selleks, et neil otsaesised ei läheks higiseks. 

Kuigi jah... Ma siiski päris hästi ei mõista, miks ei või käsitööd teha.... 

Teie Ennike