Titeuudised

Beebisid tuleb nagu seeni peale vihma :) Seekord saab õnnelikuks Katariina, kellel on septembris sündimas esimene laps - poiss. Kallastete peres on see muidugi suur sündmus, sest poissi pole selles suguvõsas ammu nähtud. Liisul ju on kaks tütart, Allul kolm tütart ja nüüd siis on tulemas üks väikene poiss. Ja vähim, mis ma teha saan, on kududa uuele beebile esimesed riided ja muidugi tekike. Mõtlesin küll, et kes see suvel need asjad valmis koob... Suvi ei ole käsitöö tegemiseks parim aeg, kohe kuidagi ei kujuta end ette diivaninurgas vardaid keerutamas, aga! Olen nüüd paljudele beebidele nende esimesed asjad kudunud ja kuidagi tundsin, et Kata beebi ei saa olla erand. Ma näen, kui hoolega Allu minu tehtud asju kasutab ja ma loodan, et ka Kata kasutab minu tehtud asju palju. 

Kuna tegu on sügisebeebiga, siis seekord pitstekki ei kudunud. Tegin vähe soojema ja toekama tekikese. Alustasin asjade tegemist just nimelt tekist, sest see tundus kõige lihtsam tegemine. Ja no lihtne ta oligi, võttis lihtsalt aega. Ma päris õigeid värve fotodele ei saanud, aga lõng oli ikkagi helesinine. Algul mõtlesin, et õmblen tekile fliisist taguse ka, aga see tekk tuli nii soe ja pehme, et ma arvan, et see oleks ebavajalik. 

Ja siis ma mõtlesin, et rohkem ma praegu ei koo. Ilmad olid ilusad, tahtsin rohkem õues olla, kõndida ja igasugu muid asju lisaks veel teha. Kuidagi tundus, et päeva ei mahu kudumine, aga kes tahab, see saab. Hakkasin otsast kuduma. Kõigepealt püskid, siis müts, siis papud ja lõpuks kampsun. Igatahes eile hommikul õmblesin kapmsunile nööbid ette ja sain projekti lõpetanuks lugeda. Ja ametlik suvi ei ole isegi veel käes.

Igatahes - minu panus on antud. Lõngad küll ostis Liisu, aga minu armsad käekesed kudusid kõik asjad valmis. Ma ei tea, võibolla Kata beebi hakkab kandma ainult NIKEt, aga ma olen teda meeles pidanud ja väikesele poisile omalt poolt midagi pehmet, sooja ja ilusat teinud. 

Ma olen vilets tädi ja veel viletsam vanatädi, kuid ma ikkagi annan endast parima. Pisike Amanda kannab minu tehtud riideid ja mul on seda soe vaadata. Võibolla seda kõike on vähe, ma ei tea.... Võibolla ma ainult ise arvan, et ühel beebil võiks üks isekootud tekike olla... Aga muud ma ei oska. See on midagi, milles ma olen tugev. Ja ma kasutan seda tugevust. Igakord, kui kuskilt suguvõsast tuleb titeuudiseid :)

Ilusat beebiootust Katale ja peatse kohtumiseni pisike poiss!

Teie Ennike