Heategevusprojekt "Jõulud haiglas 2016"

Ma osalen juba mitmendat aastat heategevusprojektis "Jõulud haiglas". See on Naerata Ometi poolt üles kutsutud projekt, kus head inimesed üle Eesti teevad mänguasju lastele, kes olude sunnil peavad veetma jõulud haiglas. Mina sattusin selle projekti juurde läbi Laura, kes on üks aktivistidest ja kutsub igal aastal inimesi üles mänguasju tegema.

Ma ei tea, miks ma seda teen... Milleks mulle on vajalikud need projektid. Mul ei ole mingisugust sidet lastega, kes veedavad jõulud haiglas ja samamoodi ei seo mind mitte midagi Kohila vallaga, kus ma ka juba mitmendat aastat head teen. Mõtlesin selle üle täna, kui sõitsime Tartusse, ma olin pahas tujus ja heegeldasin üht uut asja. Mõtlesin, et mul on seda vist vaja selleks, et tunda, nagu ma oleksin milleski vajalik, mis ei ole minu enda perega seotud. Tegelikult ma ju kuskil oma hinges tean, et ma oskan ja mu asjad on armsad ning küllap on kuskil keegi laps, kellel on hea meel minu tehtud mänguasjast. Isegi, kui ma ei tea, kes ta on ja kus ta on. Isegi, kui see rõõm on natukeseks ajaks...

Tegin seekord asjad Mari-Liis Lille uue raamatu "Kaisuloomakirg" järgi, mis juhtumisi ilmus just mõni hetk tagasi. Ühes asjas andsin alla ka.... Põrsastele kleidi heegeldasin enda aru järgi, sest ei osanud Mari-Liisi õpetusest aru saada.

Selleks aastaks on minu heategevusprojektid läbi. Nüüd teen omadele, mida on vaja teha. Teen, sest mul PEAB olema midagi, mida ma saan loendada. Siis, kui ootan. Või kui olen pahas tujus. Mina ei tea, kas keegi kuskil rõõmu ka tunneb, aga las olla.

Päris veider on mänguasjamaailmast tulla tagasi "pärisasjade" juurde. Natukene nagu kurb on... Ma ei teagi, miks. Ju siis ikkagi on vaja.... Päriselt...