Robin kutsus meid matkale! Mul on selle üle nii hea meel, et raske on sõnu leida. Me ei läinud kaugele, ikka oma kodurajale Jalasele. Õhtul, kell seitse. Me ei ole oma perega juba väga ammu koos matkamas käinud. Ühest küljest on see seetõttu nii olnud, et Robin on kaks aastat töötanud nagu hullumeelne, lubades endale ainult mõne ükskiku vaba päeva. Teisest küljest on see seetõttu nii olnud, et soovist pakkuda lähedastele ka elamusi, oleme ikka kutsunud kõiki huvilisi endaga liituma. Minule meeldib igatmoodi, kuid ma tean, et poisid tahaksid vahel väga teha midagi ainult oma perega ja nii ongi väga vahva, et me kõik koos Jalasele läksime.
Õhtu oli megasoe, aga ka väga sääsene. Meil ühtegi mürki kaasas polnud, mida endale peale määrida, kuid Anetel oli mingi looduslik vahend. See mõnda aega mõjus, aga kui mõju ära kadus, siis metsa vahel oli ikka päris õudne olla. Õnneks järve ääres sääski polnud ja me saime rahus passida.
RMK oli matkaraja ilusasti ära koristanud langenud puudest. Kui me seal EV sünnipäeval käisime, siis pidi ikka mitu korda puid ületama või ringiga minema. Nüüd oli rada puhas ja kergesti läbitav. Tänuväärset asja ajab RMK üle terve Eesti luues inimestele ikka uusi ja huvitavamaid matkaradasid. Loodus oli nii imeline juba! Kõik on õites ja kosta on ainut pininat, suminat ja linnulaulu. Järve juurde jõudes läksid meeshinged ikka ujuma ka. Meie Anetega passisime - kohe kuidagi ei olnud tahtmist oma põlenud kehaga sinna vette minna. Poisid ütlesid, et vesi oli pealpool soe, aga kohe tuli põhjast külma ja ega nad üleliia kaua seal järves ei olnud. Aga linnuke kirjas! Kellel selle aasta esimene, kellel teine ujumine. Arvo teadaolevalt kastis end juba Paukjärve 1.mail, aga seda seal ujumiseks muidugi nimetada ei saa, see oligi lihtsalt korra kükitas ja oli tehtud. Nüüd nad ikka tegid paar ujumisliigutust ka. Kõige suurem ujuja oli muidugi Mira, kes hüppas ikka korduvalt vette ja siis ei saanud välja :) Õnneks tal on matkadel alati traksid peal ja Robin sai ta kerge vaevaga kuivale maale tõmmata.
Miraga on järjest keerulisem matkata, sest tema nägemine on praktiliselt olematu. Hea osa on see, et ta ei lähe kuskile kolama, püsib väga meie juures, aga halb osa on see, et kui ta teelt kõrvale kaldub, siis ta koperdab puude ja põõstaste otsa. Laudtee oli alguses ka väga raske, aga ta kuidagi kohanes ja sai siiski enam-vähem hakkama. Sillast ainult ei olnud nõus üle minema (see, mis laudtee alguses on), Arvo pidi ta süles üle kandma. Eks ta muidugi kukkus sealt laudtee pealt koguaeg maha, aga õnneks see teda ei hääirinud. Kurb on... Meie ülienergiline koer on justkui lõksus. Ta nagu tahaks ringi nuuskida, aga ei julge ka. Aga me oleme talle sajaga toeks, matkal ka kõik koguaeg ütlesid, et "siit, Mira!, "tule meie juurde!", "tasakesi!", "siin oleme!". No et ta kuuleks häält, kui näha ei saa. Ta sai selle matkaga hakkama, aga näha oli, et kerge see talle polnud. Aga eks me õpime ja harjume kõik, meie, inimesed, ju samamoodi. Arvo ikka naljatades ütleb, et Mirale on kiivrit vaja :D Mina ilmselt oleks ta pannud rihma otsa, on kergem juhtida teda, aga Arvo ütleb ikka, et Hitleriga ei taha keegi koos elada ja koer on vaba loom - seega liikus Mira terve matka siiski ilma rihmata.
See matk oli väga, väga oluline! Ma ei saa siia kirjutada, miks, aga ma võin öelda, et seda oli väga vaja. Ma loodan, et neid tuleb veel ja veel, kus me koos perega aega veedame. Mul oli nii hea meel oma armsa perega midagi koos teha. Kõigil oli hea tuju ja juttu jagus ja kuidagi mõnus oli olla. Kui ainult need sääsed välja arvata... Need olid küll ikka väga verehimulised.
Aitäh kutse eest, Robin! Mul on nii hea meel, et Sul on nüüd päris oma auto ja ilmselt me saame see suvi palju matku koos teha, sest see on nii ju koguaeg olnud, et Sinult tuleb kutse ja meie poolt kindel "ja!". Järgmine kord teeme pikniku ka :) Ilma rabarberita :D
Nautige suvesooja! See nii kaua oodatud soojus on lõpuks meieni jõudnud ja minge ikka loodusesse, aga võtke sääsemürk kaasa, on endal mõnusam olla, mis sest, et haised :D
Jää sulab...
Teie Ennike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar