Sealife

Käisime poistega Soomes Arvo juures. Ei käinud lõbureisil, käisime, sest praegu on lood nii ja seda oli vaja. Robin puudus koolist viis päeva perekondlikel põhjustel ja keegi ei ole selle kallal sõna võtnud. 

Läksime laupäeva hommikul (26. jaanuar) ja Helsingisse jõudes käisime Sealife`s. Me ei olnud sinna varem sattunud - ise ka ei saa aru, kuidas see nii oli juhtunud. Nüüd on käidud ja kuigi piletiraha oli krõbe, siis minu arvates oli see üks vahva käik. Mulle väga kalad meeldivad ja ma tahaks endale koju ka korralikku akvaariumit (ma ei saa aru, miks mul seda ikka veel ei ole...). Väga kihvtilt ehitatud meremaailm, tõesõna. Ägedad ümmargused akvaariumid, peakohal ujuvad kalad, värvi ja valgusega muutuvad elamused. 

Käisime tehases, kus Arvo töötab. Poisid nägid, kus ja mida nende isa teeb. Ülejäänud aja olime. Lihtsalt niisama olime. Arvo käis kolm päeva tööl, mina ja poisid hoidsime korteri korras, käisime poes, tegime süüa, mängisime lauamänge ja poisid ei saanud ilma tubajalkata. Mina tegin enda heegeldamise kodutööd. Imelik oli olla ja oodata teda öösel töölt koju - väga harjumatu tegevus, sest viimased seitse aastat ootan ma teda koju kaks korda kuus...

Sebastian jäi sel päeval kõhugrippi, kui pidime koju sõitma ja õues oli lumetorm. Kojusõit oli pikk ja väsitav, kuid see oli esimene kord, kui tulime kõik koos koju - mina, poisid ja Arvo. Oma koju. Nüüd on Arvo kodus poolteist nädalat, sest nii lihtsalt peab praegu olema.

Mina olen ikka haige....