neljapäev, 30. aprill 2015

Mõmmik

Ma ostsin juba pool aastat tagasi Kristi ehk Sidruni käest ühe unise mõmmiku õpetuse, aga millegi pärast see ei kõnetanud mind. Olen selle aja sees väga palju erinevaid mänguasju heegeldanud ja õmmelnud, kuid see mõmmiku õpetus lihtsalt seisis. Kuni üleeilse õhtuni :) Ma pidin nüüd tegelikult tegema endale midagi, kuid kuna ma olen lõngaootel, siis kasutasin ära juhust ja oma puuvillaste lõngade ülejääke ja otsustasin, et proovin selle mõmmiku siis ka ära teha, kui juba kord õpetus ostetud sai. 

Ja ma armusin :) Jäägitult :) Sellesse unisesse ja pisut nukra näoga mõmmikusse. 


Mõmmik on 23 cm pikk ja kasutatud on ainult puuvillaseid lõngasid. Täidiseks on pestud lambavill. Silmadeks on 10mm turvasilmad (neid ei saa laps mitte kuidagi mänguasja küljest kätte). Selle Mõmmiku teeb eriliseks see, et tema käppasid saab liigutada, sest need on keha külge kinnitatud mänguasja liigestega. Seega pole mingisugust probleemi panna teda istuma. Papud ja müts on eemaldatavad. Originaalis peaks mütsi õmblema pea külge kinni, kuid mulle tundub, et lastele meeldib ikkagi nii, et saaks midagi küljest ära võtta ja tagasi panna. Seega - minu poolt jäi müts pea külge õmblemata. 

Õpetus oli mõeldud edasijõudnutele ja võin kinnitada, et päris algajal on selle mänguasja tegemine natukene ülejõu käiv küll. Ma kardan. Nikerdamist jagub ja kui ma nüüd päris ausalt tunnistan, siis ega mul koon vist päris õigesti välja ei tulnud, sest pea õpetuse 8 rida jäi mulle täiesti arusaamatuks :) Aga Mõmmik on armas igal juhul - ka siis, kui kõik ei ole täpselt nii nagu vist olema oleks pidanud. 

Aga ta on nii-nii-nii armas :) Ma loodan, et Mõmmiku omanik Jako näeb palju ilusaid unenägusid oma tudumõmmikut kaisutades. 


esmaspäev, 27. aprill 2015

Kampsun. Piigale

Ma ei pidanud enam ühtegi asja tegema ühelegi titale :) Ma pidin endale hoopis tegema. Ja oma lastele. Ja ehk isegi oma mehele. Aga ei! Ikka oli vaja veel üks kampsun kududa :) Titale. Sellele, kes kohe-kohe on tulemas. 

Dropsi mustrite seas oli nii armas tüdrukute kampsun, et ma ei suutnud kohe vastu panna. Vabandan end sellega välja, et esimene kampsun tuli tõesti pisike ja usun, et üle 1-2 kuu seda kanda ei saa. Käesolev kampsun peaks natukene kauem selga minema. 


Päriselt on see kampsun veel ilusam kui pildi pealt paistab. Tõeliselt peen pisikesele preilile oma pärlkoes ja satsilise alläärega. Muster iseenesest oli loetav ja jälgitav, kuigi ma oma talupojaliku mõtlemisega ei saa aru, milleks peaks varrukaid edasi-tagasi kuduma kui saab ringselt? Mina kudusingi ringselt, jäi ju kaks õmblust vähem. Veel ei saa ma aru nendest ulmelistest silmuste kogustest esiliistudel ja krael. Mina küll nii palju silmi ei saanud üles korjata, sest neid lihtsalt polnud kuskilt võtta :) Aga võibolla ma tegin midagi valesti. Samas - lõpptulemuses see ei kajastu :) 

Nüüd mul endal vaja sellist peenikest armast suvekampsunit. Loodetavasti mulle ei jää silma mõni beebiasi, mida Jakole või Tüdrukule teha :) Sest nüüd on küll tagumine aeg ennast rõõmustada mõne uue asjaga. 




neljapäev, 23. aprill 2015

Inglid

Mul oli põhjust õmmelda kaks inglit. Üsna sarnased, ometigi erinevad. 

Üks ingel rändas Tartusse, sest seal on üks naine, kes vajab seda praegu rohkem kui varem. Ma elan väga kaasa katkistele hingedele ja mul on kahju, et ma ei saa teha midagi enamat. Aga ingel on südamest ja mõeldes just talle. 


Teine ingel läks valvama ühte lapsekest. Väikest ja õrna, kes on pidanud oma elus nägema rohkem halba kui üks laps iial peaks nägema ja kogema. Ma ei tea, miks osad lapsed sünnivad sinna, kus neil ei ole hea. Ma tõesti ei tea seda. Ma ei saa kõikide laste valu endale võtta (mul jagub seda endalgi), ei saa igat katkist hinge aidata, kuid ma loodan, et väikene ingel toob ta päeva kasvõi natukenegi rõõmu :) 


Tartu Ülikooli Kliinikumi selleaastane põhikampaania on toetada asenduskodudes kasvavate vanemliku hoolitsuseta laste täiendava terapeutilise toe saamist erialaspetsialistidelt (terapeutidelt, eripedagoogidelt). Asenduskodudes üle Eesti elab täna rohkem kui 1000 last ning väga paljud neist vajavad täiendavat ja järjepidevat terapeutilist tuge. Nende laste läbielatud kogemused on jätnud nende hinge palju valusaid mälestusi, kogemusi, vastuseta jäänud küsimusi, tihti ka süütunnet, millega lapsel tuleb edasi elada. Seetõttu tuleb nende laste „katkiste hingede“ parandamisega väga põhjalikult tegeleda. On oluline, et lapsele osutatav asenduskoduteenus ei piirduks vaid välise turvalise keskkonna loomisega, vaid hõlmaks endas ka professionaalselt läbimõeldud terapeutilist abi. 


Mina toetan igakuiselt. Toeta Sina ka :) Sinu väike panus aitab teha suuri tegusid :)

Lastefondi annetustelefonid, et toetada katkisi hingi:

900 5025 kingid 5€
900 5100 kingid 10€
900 5500 kingid 50€

Minu inglitegu ei ole niisama, et istusin maha ja tegin ingli. Igal inglil on oma lugu, kuhu ta läheb. Ma loodan vaid, et need väikesed inglid toovad natukenegi rõõmu nende inimeste ellu, kes minu ingli on endale saanud :)



laupäev, 18. aprill 2015

Süümekad Jako ees

Kui ma olin üleni uppunud roosamannasse, siis ma tabasin end pidevalt mõttelt, et olen Jako unarusse jätnud. Mul on nii kahju, et Jako elab meist kaugel ning ma ei saa teda tihedamini näha ja hellitada. Teatavat kergendust tunnen, kui valmistan talle miskit, aga see ei vähenda minu soovi teda näha. 

Kudusin Jakole vesti. Soojadeks suveõhtuteks. Või jahedamateks kevadpäevadeks. Või hoopis niisama.
Ühel hommikul lõin silmad üles ja teisel hommikul kudusin silmad maha. Töö kiire ja korralik :)


Sain natuke süütunnet vähemaks :)

Vesti on väga mugav titale selga panna, sest õlgade peal olevad nööbid on avatavad ja vesti on väga kerge üle pea tõmmata. Lõngaks on Drops Baby Merino - absoluutselt täiesti pehme ja mõnus lõng - loodud just titade jaoks :) 

Enda lastele pole ikka midagi teinud :)




neljapäev, 16. aprill 2015

Kaks tähtsat sünnipäeva

Esimene tähtis sünnipäev oli muidugi Robini sünnipäev. Ma ei usu ikka veel, et ta tõesti on juba 15aastane. Võiks arvata, et elu puberteediga on värviline ja närviline, kuid ma ütlen ausalt, et ma ei ole paremat poissi näinud, kui Robin on. Tasakaalukas, mõistlik, hoolas ja hooliv, kohusetundlik, sportlik, ilus, lahke, positiivne ja veel väga palju häid sõnu on mul tema jaoks olemas. Ja juba 15. Aeg on läinud kiiresti ja põnevalt. Olen saanud emana väga palju erinevaid kogemusi ja tundmusi. Need kõik ei ole olnud alati meeldivad, sest haigusi on sellel poiskal küll rohkem olnud, kui üks laps iial oleks pidanud põdema, kuid need ei ole muutnud teda masendavaks ja pessimistlikuks ning on andnud mulle võimaluse areneda emana. Robin on oma haigustele vaatamata veendunud, et läheb vabatahtlikult sõjaväkke, ta on hinnatud ja vajalik jalgpallur oma tiimis, ta on hoolas õppur koolis (no vahest ehk mitte alati väga hoolas :)) ja mis peamine - süda on õige koha peal. Muidugi on tal ka ealisi iseärasusi, kuid mul on ka. Ja Sul ja temal. Meil kõigil, olenemata vanusest. Ja isegi, kui me parasjagu ragistame nii, et endal on ka pärast paha tunne, on ta alati minu hinges kui päästeingel ja ma võin saada nii pahaseks, et silme eest on must - ma armastan teda ikkagi kõige suuremal ja siiramal moel.
 
Ja mis võiks minu suurt poega rohkem rõõmustada, kui uued putsad, Hugo Bossi lõhn ja ema tehtud tort, millest ta võis süüa just nii palju, kui palju talle sisse mahtus ja uskuge mind - palju mahtus :D


Teine oluline sünnipäev oli samal päeval -Annel :) Tema on minu elus hetkel väga tähtsal kohal ja edendab suurt rolli mu igapäevases hakkamasaamises. Võibolla vahest oleks vaja, et ta poleks nii kaugel ja mõnikord oleks vaja kiiremini tõhusamat abi, kuid ometigi on ta olemas ja sellest mulle hetkel piisab. Ma täna veel ei näe, et ma oleksin valmis ilma temata edasi minema. Ja kuna ta on minu elus olulisel kohal, siis ma pidin oma pead vaevama. Vevama sellega, et ma tahtsin talle midagi kinkida sünnipäevaks, aga mul ei tulnud ühtegi head ideed. Olen talle kahe aasta jooksul erinevaid asju nokitsenud (pitskindad, Haapsalu salli, Waldorfnukk Lumi, näpunukud, riided Waldorfnukule). Niisama ja tänuks. Tänuks, sest mul on, mille eest tänulik olla. 

Ja nüüd tal oli sünnipäev ja mul ei olnud ühtegi head mõtet. Mitte ainsamatki. Meespere kuulas mu mitmendat korda ohatud ohet, kuidas ma ei tea, mida Annele kinkida ja jagas igasugu nõuandeid, kuid ükski polnud see. Polnud Annelik. Kuni ma ärkasin üles ja heureka! mul oli mingi mõte. Ostsin Annele chakrakividega käevõru, mis sisaldab 7 chakrakivi, tasakaalustab ja joondab kõiki chakraid. Ma ei tea, miks just selle, aga küllap nii pidi olema. No ja siis oli juba asjade loomulik käik, et ma nikerdasin käevõru jaoks karbi, kasutades netiavarustest leitud õpetust. Ja esmamuljest võib jääda tunne, et mis seda karpi ikka nii väga teha on, aga kui Sa võtad tugevama paberi ja asud tööle, võib juhtuda, et pead kolm korda uuesti algama, sest kõik kisub kiiva ja on lopergune :) 


Liblika heegeldasin oma uue huvitava raamatu õpetuse järgi - "75 lindu, liblikat ja putukat kudumiseks ja heegeldamiseks", Anne Ratman.

Ma olen tänulik oma pojale, et just tema on tulnud minu ellu rõõmu tooma ja ma olen tänulik Annele, kes tasapisi aitab mul kõike seda rõõmu leida ja näha :) 



esmaspäev, 13. aprill 2015

Roosamanna jätkub

Istusin diivanil ja küsisin endalt, et kui ma ise lapseootel olin, miks ma siis oma lastele selliseid armsaid asjakesi ei teinud? Ei osanud vist... Keegi teine ka ei teinud. Ka ei osanud vist. Nii olidki kõik asjad poest. Nüüd tõmbavad poisid minu kootud kampsunid selga ja villased sokid jalga, kui neil külm on ja mul on hea meel, et ma oskan :) Poistel on ka hea meel, nad on seda korduvalt öelnud. 

Tegin titale tekikese ja mutuka :)

Tekk on heegeldatud interneti avarustest leidunud mustri järgi. Ma enam ei mäleta, kust ma motiivimustri sain, seega viidata ei saa kahjuks. Lõngaks on Woolminti netipoest ostetud Lang Golf ja Baby Cotton pluss erinevad roosad puuvillased lõngad, mis mul endal olemas olid. Tekk sai natuke suurem kui Jakole tehtud tekike, umbkaudsed mõõdud on 80x65. Paras jupp tekki pisikesele inimesele tuppa ja vankrisse.


Kui ma Jako teki puhul, mis oli mulle esimene heegeldada, olin rahuolematu teki tagapoolega, siis Pisikese Piiga teki tagune on sama ilus kui eesmine pool. Palmeosele see meeldiks :)


Kahjuks ei teki minus heegeldatud lappide kokkuõmblemisel mitte mingisugustki soojuse ja teki tunnet, siis õmblesin sarnaselt Jako tekiga ka sellele puuvillase kanga taha. Kohe oli hoopis teine tera. 


Ja saigi valmis :) Pean tunnistama, et ega ma tükk aega ühtegi lapitööd teha ei taha, sest nii nüri on koguaeg heegeldada üht ja sama asja. Ei mingeid muutusi, ainult lõng vahetub. Aga kui mõni tita peaks tulema hakkama, küll ma oma nürisusest üle saan :)

Mutuka tegin ka. Nagu Jakolegi. Ainult roosamanna :)


Sealsamas diivani peal istudes ja erinevaid mõtteid mõlgutades mõtlesin kohe hoolega ja jõudsin järeldusele, et ma ei ole ammu endale midagi teinud. Või oma lastele. Või hoopis oma mehele, kes ootab ikka oma Norra mustriga kampsunit... Jahedadeks suveõhtuteks. 

Roosamanna sai nüüd otsa :)


laupäev, 11. aprill 2015

Pisike piiga on tulemas

See on, kui Sul on oma õdede-vendadega suur vanusevahe. Õdede lapsed saavad juba lapsi, minu laps käib alles esimeses klassis. Aga mul pole midagi laste vastu, kui nad on oodatud ja armastatud. Vastupidi! Ma ootan koos asjaosalistega ja kuna ma olen suguvõsas ainus, kes on varraste ja heegelnõelaga sõber, siis ma saan titadele asju teha. Pisikese Jako pisikesed asjad ja veel pisemad asjad  on leidnud suurt kasutust ja ma loodan, et pisikesele piigale tehtud asjad ei jää ka kappi seisma. 

Isegi, kui beebi sünnib keset kevadet, on tal ikka vaja ühte sooja kampsunit, mida suveõhtutel jalutades selga panna. Kuna Jakole tehtud esimene kampsun oli pisut suur vastsündinule, mis muidugi ei takistanud kampsuni kandmist, siis tegin tüdrukule veel väiksema kampsuni. Kasutusaeg saab olema tõenäoliselt üsna lühike, kuid sellest pole midagi, sest ma võin iga kell uue kampsuni kududa :) Õpetus on nagu ikka Dropsi lehelt ja ma pean ütlema, et ma pole tükk aega nii keeruliselt sõnastatud õpetust pidanud järgima. Vahepeal mõtlesin juba, et aitab naljast, harutan kõik üles ja teen kampsuni, mis pole hiina keeles kirja pandud. Kui aga asjasse rahulikumalt suhtuda, siis midagi katasroofilist muidugi ei olnudki. Ei tohi lihtsalt ette lugeda, vaid rahulikult edasi minema. Südantsoojendav oli vahepeal roosat lõnga kasutada :)


Papud on kootud ka Dropsi õpetuse järgi ja see on üks äärmiselt lihtne õpetus. Selliseid võib päevas mitu paari kududa :) 

Nii tore, et nad kõik lapsi saavad :) Mu tööpõld on kohe lai. Tita peaks sündima mai alguses - enam pole kaua jäänud oodata. 


pühapäev, 5. aprill 2015

Ülestõusmispühad

Meie peres tekkis täna diskussioon ülestõusmispühadega seoses. Tuli välja, et me tegelikult ei teagi nende pühade päris olemust ja tähendust. Ei jäänudki muud üle, kui pidime internetiavarustes natuke surfama ja tarkus tuligi tasapisi.

Ülestõusmispühad on kristlaste jaoks kõige olulisemad kirikuaastas, siiski on see osa tervikust, mille see püha väiksematega moo-dustab. Need on ühtlasi ka kõige kurvemad kui ka rõõmsaimad pühad. Jeesuse sünd, ristisurm ja ülestõusmine kuuluvad kokku. Suur reede - Kristuse ristisurma päev - jääb leinalise meeleoluga kombestiku osas varju. Suur Reede on kristlastele kõige sügavam leinapäev, sel päeval viidi kohtuotsus täide - Jeesus löödi risti ning ta suri. Suure Reede liturgiline värv on must. Kirikukellad ei helise, tööd sel päeval ei tehta, kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke talitusi. Vaikne laupäev on vaikne ootuse päev. Ka sel päeval ei tohtinud tööd teha ega ka reisida, sest see oli hingamispäev. Öeldakse, et Vaiksel laupäeval ei kasva isegi rohi. Rahvakalendri järgi tehti sel päeval suurem osa pühade ettevalmistustest. Vaiksele laupäevale järgneb kristlaste suurim rõõmupüha aastas - 1. ja 2. ülestõusmispüha. Selle päeva sõnum on : Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Sõnades "Haud on tühi!" peitub kogu kristliku usu tuum. Kristus on surmast üles tõusnud. Kristlased usuvad, et see üks surm, Jumala poja surm ja ka surmast üles tõusmine on lunastanud kogu inimkonna. See tõi ka lootuse, et ka meie võime igavesti elada. Ülestõusmispühade hommikul koksiti eelnevatel päevadel värvitud kanamune - seda nii, et mõeldi enne üks salajane mõte ja kelle oma terveks jäi, selle mõte pidi täide minema. Ülestõusmispühadega sai paastuaeg läbi ja võis jälle liha võtta (link algsele allikale).

Meie pühad möödusid rahulikult. Meisterdasime Seebuga jänku, et kunstisse hinnet saada ja samas looduslikku materjali ära kasutada, mis praegu on oma kõige suuremas ilus looduses saadaval.


Poisid värvisid mune. Sebastianil olid käed täiesti mustad ja ta ei protesteerinudki väga selle pärast. Hakkab vist aru saama, et mustuse saab kätelt hiljem eemaldada (kui saab :)). Igatahes said meie munad värvitud, kuid nagu tänasest tarkusetunnist selgus, siis päevase hilinemisega. Õige munadevärvimise aeg on siiski Vaikne laupäev. Selle jätame nüüd endale meelde. 

Robin ei tahtnud sugugi käsi määrida :)
Sebastiani käed aga olid väga mustad:)
Tagasihoidlikud munad

Tõime Seebuga pajuoksad koju ja kaunistasime need mängumunadega. 


Robin ja Arvo küpsetasid kõrvitsamuffineid glasuuriga. Olid väga maitsvad ja lähevad kindlasti kordamisele. 


Soomlastel on 2.ülestõusmispüha ka punane püha ehk vaba päev. Eestlasel algab homme tavaline töö-ja koolinädal. Ma loodan, et poistele jäi miskit kahe kõrva vahele ka seoses ülestõusmispühade tähendusega. Isegi siis, kui nad pole kristlased. Vastasel juhul jääb antud pühade tähistamine täiesti arusaamatuks. 

Rõõmsat ja värvikirevat ülestõusmispüha kõigile!