esmaspäev, 20. märts 2017

Sebastiani üheteistkümnes sünnipäev ja Jalase loodusrada

Maailma kõige ägedam 11aastane on meie kodus :) Hip-hip-hurrrrrrraaaaaa!!!!

Sebastian sai täna, kui kevad saabus meie õuele, 11 aastat vanaks. Tegelikult oleks ta pidanud 20. märtsist edasi neli nädalat sündima, aga kuna ta tahtis sündida juba 21-st rasedusnädalast saadik, siis kui rasedust sai 36 nädalat täis, jäeti säilitamisravi katki ja siis kohe ta sündiski. Meile. Kevade tervituseks.

Meil ei ole kergeid aegu olnud ja kõik, mis täna toimib nagu kellavärk, on katsetamise ja proovimise tulemusel saavutatud. Ta on üks igavesti asjalik ja rõõmus laps, kellega koos pole kunagi igav. 

Sebastiani sünnipäev algas nagu ikka kaneelirullidega. Ta nimelt ei ole magusasõber ja üleüldse mingit kooki, torti, šokolaadi, kommi ta ei söö, aga ema tehtud kaneelirullid maitsevad väga. Ja kus see kirjas on, et just kaneelirullide pealt ei või küünlaid ära puhuda ja oma soove soovida?


Kinkisime talle uue palli ja pisut raha. Sugulased, kes eile külas käisid, tõid samuti raha (vanaema tõi saunalina ka). Raha eest ostab Sebastian endale ühe suure LEGO, aga ta pole veel päris täpselt otsustanud, millise. Isa tegi lemmiksööki (seapraadi) ka ja külmkapp on ääreni täis vaniljejäätist, mis sugulased tõid. Mida üks sünnipäeva laps veel tahta saaks?


Ema teab, mida üks sünnipäevalaps võiks tahta :) Peale kodu, SPA-de ja jalgpalli armastab Sebastian kõige enam käia looduses ja just sinna me ta sünnipäeva puhul viisimegi. Arvo võttis esmaspäeva vabaks ja päev (kella viieni) oli meie päralt. Me ei läinud kaugele, läksime peaaegu oma õue peale ehk Jalase loodusrajale . Sebastianile väga meeldib rabas ja ta on üks vapper kõndija. Ei olnud see rada täna kergete killast, sest sissetallatud rada oli jäine ja libe, aga see ei heidutanud teda sugugi. Kõndisime järveni, kus tegime peatuse ja meeshinged sõid kaneelirulle ja jõime sooja teed ning väga ettevaatlikult sai proovitud, kas järvejää kannab. Kandis. 

Keegi tärkab elule:)

Päike paistis ja sooja oli 5 kraadi. Kas oleks saanud olla veel parem? Sebastian oli heas tujus, nagu ikka, kui me ta loodusesse viime. Kõndisime kokku 7,4 km ja kui istusime autosse, et koju sõita, hakkas sadama lörtsi.... Meil vedas ikka tohutult.

Nüüd on õhtu käes. Saatsime isa tööle, lugesime üksteisele raamatuid (mina "Hulkur Rasmust" ja tema "Kunksmoori") ja mängisime täringumängu. Selline tore ja vaikne sünnipäeva päev oli meie peres. Just nende asjadega, mida Sebastian üle kõige armastab :)


Pärnu Tervise Paradiis

Mul oli sünnipäev. Ja nagu juba tavaks saanud ja rõõmuks loodud, käime me minu sünnipäeva puhul ikka kuskil SPAs jõudu ja jaksu kogumas ning positiivseid elamusi hankimas. Sel aastal hakkas varakult häirekella lööma Sebastian, kes võrdles ja analüüsis erinevaid SPAsid ning teatas ühel kaunil õhtul, et isa peaks Pärnu Tervise Paradiisis meile broneeringu tegema, sest sünnipäev ei ole enam kaugel :) Ma siis uurisin ka, et miks just see koht ning lõpuks olles tutvunud selle tervisekeskuse võimalustega saatsime Arvole sõnumi, et me tahame see aasta minna Pärnu Tervise Paradiisi :) Arvol ei jäänud muud üle, kui öelda, et no saab ikka :))))

Põhjus, miks Sebastian just selle SPA välja valis on siililegi selge - seal on Eesti suurim veekeskus ja kuna ta ei olnud kunagi saanud ühestki torust alla lasta, siis tema jaoks tundus see hirmus huvitav ja hoopis teistmoodi, kui tal siiani kogemusi on olnud. Isegi see ei heidutanud teda, et tegu on väga suure SPAga ja tõenäoliselt on seal väga palju rahvast.

Kohale jõudes adusime päriselt, kui suure kompleksiga tegelikult tegemist on ja mul võttis seest natukene õõnsaks... Sebastian seevastu oli varbaotsani erutatud :) Meie standarttuba oli kuuendal korrusel, mis oli piisavalt suur, et kolmekesi ära mahtuda (vahemärkus - Robin on Soomes Triinu juures - see ka põhjus, miks me seekord kolmekesi käisime). Olemas olid kõigile hommikumantlid ja sussid (isegi Sebastianile olid sussid - kunagi varem pole olnud). Sebastiani jaoks oli lisavoodi. Kõik oli väga puhas ja ilus. 

Vaade hottelitoa aknast

Meil olid valitud paketid "Võta aeg maha paradiisis" ja "Lapsepakett", mis tähendas seda, et meil oli piiramatu veekeskuse külastamise võimalus ja kui nüüd sellest veekeskusest rääkida, siis ma arvan, et mitte midagi toredamat ei olekski saanud Sebastianiga juhtuda, kui just nimelt see veekeskus. Ta lasi 44 korda erinevatest torudest alla ja seal mägijõel ei teadnud ta lõpuks enam ise ka, kui palju ta sealt alla oli lasknud. Ta selgroog, mis paistab puhvaika alt ka välja, oli kogu selle puhkuse lõpuks punane :) Ta kasutas kõiki veekeskuse mõnusid, mida kasutada sai: basseinid, mägijõgi, kõik neli toru (pikim neist 85 m), välibassein (ta ausõna käis õues basseinis), seiklusbasseini, jugasid... Arvo tegi kõik hullused kaasa ja oli ka justkui 10aastane. Ma ei tea, kuidas see juhtus ja kuidas ma lasin end ära rääkida, aga ma lasin ka korra mägijõest ja kõige väiksemast torust alla. No see peaaegu oli nii, et Arvo lükkas takka :), aga mulle ikka ei meeldinud... Mõtlesin kaua, et miks mulle ei meeldinud ja jõudsin järeldusele, et mulle ei meeldi, kui ma ei saa oma keha kontrollida. Ma tundsin end kuidagi abitult, kui see vool mind endaga kaasa viis ja ma ei saanud midagi teha, et seda juhtida või kuidagi kontrollida. Seega vedelesin ma enamuse ajast mullivannis ja elasin kaasa oma lapse tohutule eufooriale. 


Ostsime endale ka saunaparadiisi piletid ja saime kolm tundi saunakeskuses erinevaid saunu ja basseine nautida. Me oleme siiani lummatud selle saunakeskuse ilust. Päriselt ka. See kõik on seal ikka väga kihvtilt välja ehitatud ja arhitektil on ikka väga hea fantaasia olnud. Näiteks oli jaapani vann (vee temperatuur 41 kraadi) klaasist paviljonis. Kõik saunad olid nii mõnusates toonides ja mahedalt valgustatud, et lihtsalt nii hea oli olla :) Käisime kõik saunad läbi, lemmikuks osutusid aurusaun ja leilisaun. Leilisaunast sai jahutusvanni hüpata, mille temperatuur ei olnud rohkem, kui 10 kraadi. Jällegi olen enda üle uhke - ära tegin :) Sebastian ja Arvo tegid ka iseenesestmõistetavalt. Minu isiklik lemmik kogu selleles sauna ja veekeskuses oli Atlantis bassein, sest seal oli minu jaoks kõige sobilikum vee temperatuur ja sai veelaust massaaži nautida. Väga mõnus oli ka jaapani vannis, aga seal ei kannata väga kaua olla, sest päris palav hakkab. 

Jaapani vanni paviljon
Kuigi veekeskus on seal suur, siis tegelikult ei teki sellist tunnet, et kohutavalt palju rahvast on. See ongi kindlasti seotud sellega, et tegu on suure kompleksiga. Kõik need inimesed kuidagi haiuvad ära ja ei ole tunnet, et kõik on üle rahvastatud. Eriti mõnus oli õhtul poole kaheksast poole kümneni, sest siis oli kuidagi eriti vähe rahvast. Sebastian ütleski, et tal oli privaatne mägijõgi :) Kogu selle vee - ja saunakeksuse ülistamise lõpetuseks võib öelda, et sinna tasub minna ka niisama ujuma ja lõõgastuma - ei pea koos hotellipaketiga üldse võtma. Tavaline piletiaeg on kolm tundi ja sellega saab seal edukalt ennast igatpidi ära lõõgastada. 

Meie paketid sisaldasid ka hommiku- ja õhtusööke. Olin selles osas natukene skeptiline, sest tavaliselt Sebastian ei leia õhtusöögilt endale sobivat sööki. Kuid seekordne vopaa oli hoopis hommikusöök, kust puudus peekon. See pettumus oli lapsel ikka väga suur. Samas.... see sundis teda natukene ennast ületama, süües ühel hommikul praekartuleid ja vorsti ja teisel hommikul pannkooki moosita, sest ta sööb ju ainult minu või vanaema tehtud õunamoosi. Õhtusöögiga oligi nii nagu kartsin, et ega tal seal miskit süüa ei olnud. Mõlemal õhtul näksis pikkade hammastega paneeritud kala ja kartulit. Õnneks oli menüüs ka vaniljejäätis, mida ta siis õhtusöögi lõpetamiseks kausitäie sõi. Meil oli ka üks õnnetus, mille nimi on kahvel, aga sellest ei lubanud Sebastian rääkida ega kirjutada :) Mina ise võrdleksin hommiku- ja õhtusööki kuidagi nii, et parim ei olnud (Laulasmaal oli kindlasti parem, Pühajärvest ei hakka rääkimagi), aga kõik, mis taldrikule võtsin, oli söödav ja valik oli ka tegelikult päris suur. Lemmikuks osutus ühel õhtul loomaliha ja meeldis veel see, et salativalik oli väga rikkalik. 


Kuna meie paketid ei sisaldanud kohaloleku päeval lõunasööki, siis sellega olime pisut segaduses. Meie Sebastianiga olime välja valinud ja mõelnud, et lõunatame Neptun grillis, sest seal olid odavad söögid ja kindla peale minek - friikad mingisuguse lihalisega olid olemas. Mina siis olin enda jaoks heaks mõelnud päevasupi, sest no friikaid mina küll ei olnud nõus sööma. Arvo aga lõi kõik plaanid segi, sest eks ta ju tunneb mind ja teab, kui oluline on mulle hea söök ning viis meid hoopis A'la Carte restorani :) , sest ta ütles, et puhkus peab ikka ilus olema, mitte päevasupp :), kuigi mina olin täiesti valmis supiks. Aga no ega ma ei nurise - restorani söök on ju tuhat korda parem. Ja issand, kui hea see kõik oli! Ma arvan, et ma ei ole nii head sööki mitte kunagi kuskil saanudki. Vist. Meie Arvoga sõime "Veisepõsk / Üleküpsetatud kartulipüree / Hooajaköögivili/ Café de Paris kaste" ja Sebastianile saime eritellimusena friikartulid viineritega. Magustoiduks sõin mina "Šokolaadisuflee pähklite ja karamelliga" ja Arvo sõi "Maasika-vahuveinisorbetti biskviidi ja suhkrustatud marjadega". See põsk ja suflee lihtsalt sulasid suus :) Need olid nii maitsvad, et mul oli kohe kahju, kui kõik otsa sai :), mis sest, et kõht oli tegelikult ääreni täis. 

Alustuseks toodi tervitus köögist. See oli üks väga hea amps :)

Arvo ostis mulle ja endale klassikalised massaažid ka, et ikka oleks täielik lõõgastumine. Ma olin algul natukene skeptiline, sest ma polnud kindel, kas ma tahan, et keeg võõras mind näpib, aga mul oli 24 tundi aega ennast selleks ette valmistada ja mõelda see enda jaoks heaks. Juhtus kuidagi nii, et üks oli meesmassöör ja teine naine, mina valisin muidugi naise, sest seda ma ei suuda enda jaoks kuidagi heaks mõelda, et keegi võõras mees mind näpib, mis sest, et see on tema töö. Tegelikult oli see 45 minutit massaaži väga mõnus, pärast oli selline tunne, et tahaks magada (loomulikult ei saanud magada, sest veekeskusesse pidi minema. Jälle:)). Arvo jäi enda protseduuriga ka väga rahule, ei olnud valus ega kuidagi ebamugav. See meesmassöör oli selline hästi suur ja lai - ma arvasin küll, et ta lömastab mu mehe ära, aga ei olnud hullu midagi. 


Romantic baaris käisime kohvi ja veini joomas (mina olin ikka kohvi peal, sest mul ei ole seda alkoholi soolikat). Mõlemal õhtul tellisime puuviljavaagna ka, mis oli suur ja ilus :) Isegi Sebastian sõi puuvilju - pirni ja maasikaid. Üldse on ta juba natukene suurema lapse moodi ja üllatab mind iga päev. Üllatab sellega, milleks ta võimeline on. 


Mul on seda natukene paha kirjutada, aga minu lemmikspa Laulasmaal on kahjuks kukutatud... Mulle on väga oluline, mida tunneb laps ja no see laps pole ammu nii õnnelik olnud, kui need kaks ööpäeva seal Tervise Paradiisis :) Kui üldse midagi võõrelda ja mis alla jäi, oli buffeet restoran, aga kõiges muus - parim SPA, kus me käinud oleme. Äärmiselt ilus, maitsekas ja puhas. Ilusad valgus- ja värvilahendused. Kõige ägedam veekeskus, mis üks laps oodata ja loota oskab. Fantasiline saunaparadiis paljude erinevate võimalustega. Ja kui vähegi saate, ärge minge päevasuppi sööma, sest see suflee....see on lihtsalt  I M E L I N E!