esmaspäev, 24. märts 2014

Pesakastid

Mul ikka aegajalt tulevad head mõtted. Need torkavad eriti hästi silma, sest heade mõtete ümber on ainult sünged mõtted. No ja kui silma torkavad, ju siis tuleb ka välja teha. Pikutasin diivani peal ja ütlesin oma armsale mehele, et homme läheme maale ja ehitame kaks pesakasti. Kuldnokkadele. 

Arvo arvates oli mõte hea ja nii ta asuski otsima infot, kuidas siis ikkagi tuleb üks õige pesakast ehitada. Eesti ornitoloogiaühingu kodulehel oli õpetus ja õiged mõõdud olemas ja nii me Sippa läksimegi. 


Arvo jaoks polnud nende pesakstide ehitamises küll mingisugust probleemi. Kõik käis nii kiiresti nagu ta oma vabal ajal muud ei teekski, kui ehitaks pesakaste. Minu panus oli ainult nende aukude siledaks ja pehmeks lihvimine, et linnud end ei vigastaks. Vahepeal tuli Arvo isa vaatama, mis me seal teeme ja nagu vanale inimesele kombeks - ikka õpetussõnu ka jagama. Mõnus oli vaadata, kuidas kolm põlvkonda koos linnumajade ümber askeldasid ja igast saetud tükist vaimustuses olid :) Igatahes said pesakastid ausad ja paar päeva tagasi said need puude otsa üles ka pandud. 


Ametlikult on kevad käes ja looduses on märgid täitsa olemas. Nüüd ei jää muud üle, kui oodata ja vaadata, kas mõni linnupere võtab pesakasti omaks. Üle-eelmisel aastal tegi Robin tehnoloogiatunnis pesakasti, see on maja taga kase otsas üleval ja kaks aastat järjest on selles pesakastis uue elu saanud tihasetibud. Loodame, et uued majad leiavad ka kasutust. 
Arvo ütles, et see oligi väga hea mõte teha pesakaste :)

laupäev, 22. märts 2014

Jälle kuld

Täna toimus Kohilas Raplamaa Jalgpallikooli poolt korraldatud 2006 aasta mängijate Saalikarikas 2014. Raplamaa Jalgpallikoolil oli välja panna kaks tiimi - vähem mänginud poistest ja rohkem mänginud poistest. Sebastian võistles rohkem mänginud poisest koosnevas tiimis. Vastasteks olid sel korral FC Levadia II, Pärnu JK ja Tabasalu Valge. Meie poisid tegid kõigile säru, vastavalt 1:0, 3:0 ja 1:0.
Poolfinaalis mindi vasastikku Raplamaa Jalgpallikooli teise tiimiga, mis võideti 2:0.

Ja finaal.... Oeh see finaal. Milline pinge ja ärevus! Finaalis kohtuti Martin Reimi Jalgpallikooliga ja kohtumine lõppes 1:1 viigiga. Parim selgitati välja penaltiseeriaga.

Otsustava penalti sisselööjat kanti õlgadel :)

Esimese penalti lõi Rasmus ja mööda, teise lõi Janar sisse, kolmanda Andrus latti, neljanda Andreas sisse ja otsustav penalt langes Sebastianile, mille ta juhuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!!!!!!!! lõi sisse. 


Võit jälle meie! Ma kohe ei oska öeldagi, millised emotsioonid. Nad on ikka nii tublid koos oma tubli treeneriga.

Raplamaa Jalgpallikooli II tiim jäi neljandaks. Fotol on võitjad ja neljanda koha poisid koos. 
Uskumatult tublid poisid! Ennem igat turniiri võib kuulda oigamist, kuidas see vastane on kindlasti nii õudne ja teine vastane on nii õudne, kuid lõpuks on ikka nii, et kõige õudsamad on hoopis Raplamaa Jalgpallikooli poisid :) 
Uhke on olla! 

neljapäev, 20. märts 2014

Sebastiani sünnipäev

Ärkasin täna hommikul kell kuus. Mitte selle pärast, et mulle jubedalt meeldib "öösel" üles tõusta, vaid ikka selle pärast, et mul oli üks plaan.
Täna on nimelt Sebastiani sünnipäev :) ja ta on nüüd kaheksa-aastane poisiklutt. Mõtlete, et see on mingi lihtne vanus või? Ei ole! Oled kaheksane ja Sinu ümber on nii palju inimesi, kellel on Sinuga seoses omad ootused. Keegi ootab, et hoiad pliiatsit õigesti, keegi ootab, et Sa oskad lugeda, keegi ootab, et Sa käitud alati viksilt ja viisakalt, keegi ootab, et Sa oskaksid probleeme lahendada sõnadega, mitte rusikatega. keegi ootab, et Sa ei pirtsuta toiduga, keegi ootab, et Sa ei mängiks toas jalgpalli, keegi ootab...

Mina olen aru saanud, et Sebastiani puhul võib oodata nii palju kui tahad, temal tuleb ikka kõik just siis, kui TEMA selleks valmis on ja mitte hetkegi varem.  Ainuke asi, mis igal aastal ühel kindlal ajal tuleb, on sünnipäev :) 


 Ja mina ärkasingi kell kuus, et teha Sebastianile tema lemmikuid Nami-Nami kaneelirulle, neid Seebu lemmikuid ja ainsaid küpsetisi, mida ta sööb. Seda polegi varem juhtunud meie kodus, et kell kaheksa hommikul on kodu kaneelisaiade lõhna täis. Oi, ta oli õnnelik! Ja just seda ma talle soovingi.... 

Et ta oleks õnnelik :) See on minu ootus temale, sest kõik ülejäänu tuleb naguniigi. Siis, kui Sebastian on valmis :)

Pühajärve SPA

Mul oli sünnipäev. Ja arsti päev. Ja võistluste päev. Kõik need erinevad päevad sattusid kolmpäevaku sisse:) Ja juhtumisi kaks nendest päevadest Lõuna-Eesti kanti. Sellised kompotid sunnivad inimesi mõtlema välja, kuidas ei peaks sõitma iga päev Eesti ühest otsast teise, sest see on meeletu ajakulu. Mitte, et meil aega ei oleks... Nii me ühendasimegi kõik vajaliku ja möödapääsmatu meeldivaga ja nautisime perepaketti Pühajärve SPAs. 
Oleme seal korra varemgi käinud ja väga rahule jäänud. Sel korral oli kõik veel parem ja rahulolu tekitav. Hotellituppa minnes tabas meid esimene meeldiv üllatus - tuba oli kahetoaline. Oleme harjunud elama avaras kodus ja mul oli siiralt hea meel, et meil oli selline tuba, kus oli hingamisruumi ja liikumisruumi kõigile. Isegi jalgpalli sai mängida (ema villased sokid kokkurullitud palliks).  
Nauditavaid asju oli mitmeid:
soolakmber,


Tornikohvik,


bowling,


jalutuskäik,

Võrratu valgusti


noolemäng,


õhtusöök pubis.



Loomulikult oli palju ujumist, natuke lauamänge, väike näputöö ühe väikese selli väravavahipluusile ja võrratud toidud, millest Sebastian ei arvanud midagi. Olime sunnitud teda kostitama õhtuti pubis friikartulitega, sest ta ei leidnud suures buffelauas ühtegi asja, mida ta oleks söönud. Peale hommikusöögi, mis koosnes viilust saiast ja kahest viilust singist. Ma karmi emana muidugi tõstsin talle ette ikka. Näiteks ahjukartuleid ja liha, aga kui ta oli mõned öökimishääled kuuldvale lasknud, ma loobusin. Ei olnud meist kellelgi vaja, et ta oksendaks sellel ajal, kui teised inimesed üritavad toituda. 

Natukene kõver, kuid siiski oma :)
Tore oli. Tegelikult oli isegi nii tore, et oleks võinud veel natukene aega olla :) Koduigatsus veel ei tulnud peale, kuid Seebul olid võistlused Võrus ja nii sai tore selleks korraks otsa. Ja kodus ootasid muidugi kassid. Siinkohal tänud Ailenile, kes meie äraolekul kaks korda päevas käis Sassile rohtu andmas. 

Ja ta PALUS MIND OMA NAISEKS... Peale peaaegu 15 aastat katseaega :) Igaüks võib edasi mõelda ise, kui õnnelikuks see mind tegi :) Sellest paremat sünnipäevakinki ei ole ma mitte iialgi saanud :) MITTE IIALGI!


esmaspäev, 17. märts 2014

Keila CUP ja Võru Heliose CUP

Meie väikestel jalgpalluritel on väga aktiivne treener Kaido Mägi, kes on registreerinud 2006 aastal sündinud poisse igale poole erinevatele jalgpalliturniiridele. Kaugemale ja lähemale, kergematele ja raskematele. Poisid on saanud selle talveperioodi jooksul väga paljude erinevate vastastega rinda pista ja mis vast kõige tähtsam - väga palju erinevaid kogemusi juurde. 

Ei ole ka vähemtähtis saavutatud edu.

01. veebruaril oli poistel tugevatasemeline turniir Keilas. Vastasteks olid Lasnamäe Ajax, Nõmme United, Tabasalu Sinine ja Keila Jalgpallikool, keda võideti vastavalt 5:1, 2:1, 3:0 ja 7:0 ning alagrupi võit oligi käes. Poolfinaalis kohtuti Martin Reimi Jalgpallikooliga ja peale tasavägist mängu jäädi viiki 2:2. Penaltiseerias saabus poolfinaali võit 4:2 ning ees ootas finaal Infonetiga. Paraku pidid poisid Infonetile alla vanduma 4:0 ja kaela saadi hõbedased medalid. Super tublid poisid! Raplamaa Jalgpallikooli kasvandik Andrus Kapsi sai parima mängija tiitli ka. 

Meie suurepärane tipurünne Kapsi
Peaks justkui ühe aastakäigu lapsed olema :)

15. märts toimus Võrus Heliose CUP. Kutsutud mängijatest ainult üks ei tulnud kohale, sest läks perega reisile, kuid ülejäänud poisid ja nende vaprad vanemad võtsid nii pika sõidu ette küll. Turniir oli kahes alagrupis ja peaks ütlema, et tase oli küllaltki kõrge. Poisid pidid kõvasti vaeva nägema, et edu saavutada. Vastasteks olid seekord Tartu Tammeka, Otepää, FC Elva ja Võru Helios, tulemused olid vastavalt 2:1 võit, 2:1 võit, 0:0 viik, 1:0 võit. Alagrupis jäädi väravate vahega 1 väravaga FC Elvale alla ja nii tuli poolfinaalis teise alagrupi võitjaga mängida, mis lõppes seisuga 2:2. Penaltiseerias poistel seekord õnne polnud ja nii tuli edasi mängida neljanda-kolmanda koha mängus. Mäng toimus Suure-Jaaniga, mis võideti kindlalt ja tugevalt 4:1. Ja olidki jälle medalid kaelas - seekord siis pronksid :) Andrus Kapsi valiti Raplamaa Jalgpallikooli tublimaiks mängijaks.  Väga tublid poisid ja nende aktiivne treener Kaido, kes on viitsinud ja tahtnud poistega nii palju asju ette võtta.

Sõrmed...


Uuel nädalal jätkame jalgpalliselt. Nädalavahetusel, 22. märtsil, toimub Saalikarikas 2006 Kohilas. Kaido ütles, et peale seda võtame natuke rahulikumalt. Elame näeme :)

Sebastianile on kogu see jalgpallivärk väga hästi mõjunud. Ta suudab istuda tiimikaaslaste kõrval, vastab mõningatele küsimustele, teeb kehamängu. Läbi väga suure eneseületuse suutis ta isegi kohtunikuga kätt suruda medalit saades. See käesurmine oli muidugi lühem kui 1 sekund, kuid siiski midagigi. Mul on nii hea meel, et Robin Seebu jalgpallipisikuga nakatas - see oli parim, mis juhtuda võis.

Loodetavasti jätkavad Raplamaa Jalgpallikooli kasvandikud eduhoos. Kõige suuremad fännid ehk lapsevanemad on igatahes alati valmis :) 




esmaspäev, 10. märts 2014

Talveliiga 2013/2014


Talveliiga on Eestis juba kolmandat hooaega Harju Jalgpallikooli poolt korraldatav turniiridesari, mida viiakse läbi  talvistes tingimustes ning mis koosneb kokku 4. etapist. Esimene etapp oli oktoobris ja viimane ehk neljas eile. 
Treener Kaido oli registreerinud 2006 aasta Raplamaa jalgpallikooli koondvõistkonna ka antud võistlustele EL alagruppi. Turniirid toimusid Männikul kilehallis olenemata külmakraadidest. 

Vastasteks olid sel korral Harju Jalgpallikool Tabasalu, Harju Jalgpallikool Laagri, Everest ja FC Helios. Vastased olid kõik sama tublid kui meie poisid, kuid seekord olid Raplamaa Jalgpallikooli kasvandikud parimad. Mängida tuli neljal korral, igal korral neli mängu. Kaasas oli piisavalt poisse, et saaks teha vahetusi ja jalgpalli mängiti rõõmuga. Eriti rõõmsad mängud olid muidugi kõik võidetud mängud. 

Karistuslöök
Väravavaht häbeneb väravast väljavõetud palle

 Meil oli veel eraldi rõõm, sest Sebastian valiti Talicupi EL alagrupi parimaks väravahiks. Milline uhkus, ausõna! Kõigil, kes hoolivad :) Ja asjaosaline ise ei raatsi oma auhinda käestki panna. Hetkel ka mängib tubajalkat ja plaat on kenasti pihus :)


Kõige õnnelikum väravaht

Aitäh treener Kaidole ja treener Taavile, kes poisse õpetasid, aitasid, toetasid, tagant kihutasid. Ja muidugi väsimatu lastevanematest koosnev fännklubi - fantastiline! Varbaid ei tunne, ninaots on külmunud, sooja tee tass peab koguaeg käes olema, kuid vapralt seisti kõik need päevad ja tunnid :) Kiitus meile!

Laupäeval müttavad poisid juba Võrus. Hoidke siis pöidlaid :P