Selle aasta parim kolmapäev

Teisipäeva õhtul ütles Sebastian, et homme on selle aasta parim kolmapäev. Nii ütleb ju ikka laps, kellel juhtumisi on eesseisval kolmapäeval sünnipäev :) 

Tegelikult pole midagi muutunud ja kui me ei austaks tema soove, siis me võiksime teha tema sünnipäevast ühe õudsama päeva aastas. Siis, kui me veel ei teadnud, et ta ei talu inimesi korraga palju enda ümber, siis me tegimegi, aga nüüd me teame ja nüüd käivad tema sünnipäeval ainult need inimesed, kes temaga ka muul ajal suhtlevad ja keda ta ei karda: vanaema, Liisu, Kata ja Essa Erlendiga. Sel aastal oli Mart ka, sest  Mart on juba mitu päeva meie juures olnud. 

Leppisime Seebuga kokku, et ta teeskleb hommikul magajat seni, kuni ma olen ta pannkoogitordi valmis teinud, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest eks me kõik mäleta oma lapsepõlvest, et sünnipäev ongi see päev, kui su uni kaob koos kukega ja midagi pole teha.

Õnne ei tohtinud soovida, siis olid kohe rusikad püsti :)

Kinkisime Sebastianile, kes on tubli väravavaht väravahipluusi, millel on kätel pehmendused, puutsad, põlvikud, väravavahikindad, millel on sõrmekaitsmed ja Barca püksid. Jalkakaardid olid ka ja need valmistasid talle väga suurt rõõmu.
Kuna me oleme väga korralikud lapsevaemad, siis meil oli vaja torti ka, kuhu panna 7 küünalt põlema. Sebastian torti ei söö, seega oleme talle küünlaid varem pannud näiteks võileibade peale või jäätise peale. Sel aastal tegime talle hommikul vara pannkoogitordi - pannkook kihiti minu tehtud õunamoosiga. Noh, pannkooke õunamoosiga ta ju sööb. Tort jäi temast puutumata :D Mida oligi karta.

Sebastiani lemmiksöök on issi tehtud seapraad ja ainus küpsetis, mida ta sööb, on kaneelirullid ning just neid me talle tema sünnipäeva puhul tegimegi. Iss praadi ja mina rulle. Kurvem osa on nüüd see, et Seebu ei söönud kumbagi, sest kella nelja ajal selgus, et Seebul on kõrge palavik ning ülejäänud päeva veetis ta voodis vahelduva eduga magades. Need, kes käisid külas, sõid kõhud täis ja läksid koju. Ilusasti alanud päev sai ootamatu lõpu.

Kõige lohutamatum oli Sebastian, kes arvas, et käes oli selle aasta parim kolmapäev. Lohutasime teda, et sünnipäevi tuleb veel - kindlasti 100. Ja ikkagi oli hea kolmapäev, sest ta on nüüd väga paljude õnnesoovide, jalkakola ja raha võrra rikkam :) Selle raha eest ostab ta... Praegu ei ütle, küll näete :)

Me täname TEID KÕIKI erandlikult heade soovide eest! Meid ootab ees üks imelik ja keerukas aasta, kuid üks on täiesti kindel - sellise õnnekoormaga nagu meie perele on nädala jooksul kaasa antud, oleme me veel tugevamad ja tublimad :)